Eesti lühiuudised

Mailis Repsile esitati kahtlustus omastamises

Eelmisel nädalal esitati endisele haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile (Keskerakond, pildil) kahtlustus omastamises. Keskerakonna fraktsiooni juhile pannakse Õhtulehe andmeil muu hulgas süüks ministeeriumi kohvimasina omastamist. Mullu novembris sattus toonane haridusminister ametiauto väärkasutamise tõttu politsei uurimise alla. Toona algatati väärteomenetlus, mille tõendeid hinnates leidis prokuratuur jaanuari lõpus, et loos võivad esineda kuriteotunnused, ning seetõttu algatati kriminaalmenetlus. PM

Lavly Perling liitus Isamaaga

Isamaa Tallinna piirkonna juhatus kiitis eile heaks endise peaprokuröri Lavly Perlingu liitumisavalduse. Perling rääkis Postimehele novembris Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks astudes, et tal sai kõrini populistidelt tulevast räuskamisest ja kurjusest ning seetõttu ei saanud ta olukorda enam kõrvalt vaadata. «Istusin suvel oma maakodus, kui tuli välja Parempoolsete manifest. Lugesin seda ja mõtlesin, et äkki siin on see jõud, mis suudaks populismilaine Eestis lõpetada,» sõnas Perling toona. PM

28 tippsportlast pälvis tänavu Eesti Olümpiakomitee ning haridus- ja teadusministeeriumi haridusstipendiumi.

Venemaal jäi inimene linnugrippi

Venemaa teadlased avastasid läinud nädalal esimese linnugripi H5N8 inimesele kandumise juhtumi ning edastasid hoiatuse Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO). «Seni ei ole Eestis registreeritud, et eriti patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada,» ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, kokkupuudet lindudega tuleks vältida ning kindlasti ei maksa surnud linde puutuda. Sadikova märkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kes peavad lindudega kokku puutuma – näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid. PM

Sool teedel meelitab ligi metskitsi ja põtru

Libedusetõrjeks maanteedele laotatud sool meelitab metskitsi ja põtru seda lakkuma, mis võib põhjustada raskeid liiklusõnnetusi. Talvine lumevaip muudab aga loomad tavapärasest julgemaks, et soolast maanteed uudistada, toob esile keskkonnaeetik Mattias Turovski. «Talvel on kogu maastik ehk mets, lagendikud ja maanteed palju ühevärvilisemad kui suvel – kõik on ühtlasemalt mustvalgem. See võib mõneti muuta looma maanteel julgemaks, sest maantee ei erine nii märgiliselt ülejäänud maastikust. Lisaks on maanteid, automüra ning lõhnu talvel metsa sisse palju kaugemale näha ja tajuda, mis samuti võib loomi maanteelähedusega rohkem harjutada,» rääkis ta. PM