R, 9.12.2022

Oberstdorfi MMil oleks jackpot’iks koht esikümnes

Karl Juhkami
, reporter
Oberstdorfi MMil oleks jackpot’iks koht esikümnes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestlaste lootused põhja-suusaalade MMil on seotud hüppemägedega, kus häid õhulende võiksid näidata Kristjan Ilves (pildil) ja Artti Aigro.
Eestlaste lootused põhja-suusaalade MMil on seotud hüppemägedega, kus häid õhulende võiksid näidata Kristjan Ilves (pildil) ja Artti Aigro. Foto: Clemens Bilan/Epa/Scanpix
  • Kristjan Ilves võttis kerge riski ja valmistus MMiks intensiivsemalt kui varem
  • Karmid koroonareeglid ei luba perekond Ilvesel kohapeal liiga agaralt suhelda
  • Artti Aigro tahtis enne MMi aja maha võtta, kuid jäi hoopis haigeks
  • Suusatajate tõe hetk leiab aset juba neljapäeval

Eesti Vabariigi 103. sünnipäeval said Saksamaal Oberstdorfis avapaugu 42. põhja-suusaalade maailmameistrivõistlused, mis on murdmaasuusatajate, kahevõistlejate ja suusahüppajate tänavuse hooaja kulminatsioon. 

Aastate jooksul on Eestil MMilt näppude vahele jäänud kümme medalit, millest kolm on olnud kuldsed. Tänavu sellele lisa oodata ei tasu, kuid positiivseid emotsioone – erinevalt eelmise MMi positiivsetest dopinguproovidest – võiksid sportlased meile pakkuda küll.

Kõige tõenäolisemalt võiks meid heade emotsioonidega üle külvata kahevõistleja Kristjan Ilves (24). Koht MMi esikümnes pole tema puhul välistatud, kuid samas pole ka garantiid, et see võiks nui neljaks ikkagi tulla.

Talve hakul rõõmustas Ilves pöidlahoidjaid kahe viienda kohaga Ruka MK-etapil, kuid hooaja keskel tema lennukus hüppemäel vähenes, mistõttu tuli tal mõnel etapil kõvasti vaeva näha, et üldse punktilisa teenida. Veebruari algusest pärineb siiski ka üks heledam noot: Klingenthali MK-etapi 12. koht.

Kristjan Ilves
Kristjan Ilves Foto: Eero Vabamägi

Pärast seda kahevõistlejad enam koroona tõttu ametlikult võistelnud polegi. Ilvesele see pigem sobis, sest võimaldas koos Norra koondisega rahulikult MMiks põhja laduda. «Olen saanud rohkem treenida ja tunnen, et asjad peaksid olema taas kontrolli all. Treeningutel on igatahes stabiilsus olemas,» hindab ta oma hetkevormi.

Vahepealne mõõn Ilvesele täieliku üllatusena ei tulnud, sest vormi kõikumine ongi spordi üks osa, kuid sisimas lootis ta mõistagi terve hooaja stabiilselt esineda. «Sellest on veel vajaka, et hüpet heana hoida. Kui MK-sarjas kusagilt logisema hakkab, siis on raske kõike uuesti paika saada. Kuid üldiselt leian, et mu hüppetase on siiski tõusnud,» sõnab ta.

Eesti koondis MMil

Suusatajad: Marko Kilp, Alvar Johannes Alev, Kaarel Kasper Kõrge, Martin Himma, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Johanna Udras

Kahevõistlejad: Kristjan Ilves, Andreas Ilves

Suusahüppajad: Artti Aigo, Kevin Maltsev

Tänavuseks MMiks valmistudes on Ilves valinud ka uutmoodi lähenemise: mahukad intervalltreeningud. Mõistagi on ta neid ka varem teinud, kuid tänavu oli kõik veelgi intensiivsem. «Eks see natukene riskikoht ole, aga arvan, et minu puhul võiks see toimida, kuna olen loomult pigem plahvatuslik suusataja,» sõnab ta, ent lisab, et ühtegi garantiid siiski pole. «MMil tasub ikkagi täispanga peale minna ja kõigest maksimum võtta. Eks pärast ole näha, mis see tähendab, kuid praegu tunnen ennast hästi: olen saanud kõike teha ja tagasilööke pole olnud.»

Seda, mis see maksimum olla võiks, Ilves otse välja öelda ei tihanud, sõnades vaid, et kui ta suudab ennast realiseerida, siis võiks välja tulla midagi ilusat. Ent kindel on ka see, et Oberstdorfis tahab ta üle lüüa senise MMi parima koha, milleks on 2017. aasta Lahti normaalmäevõistluse 23. koht. «Kui tulemus tuleb alla selle, siis on küll väga suur pettumus,» kinnitab ta.

Lisaks normaal- ning suure mäe võistlusele saab Ilves ennast tänavu proovile panna ka tiimisprindis, kus osaleb koos 20-aastase venna Andreasega. See siiski ei tähenda, et veljed saaksid nüüd kaks nädalat omavahel kõigest silmast silma muljetada. Kuna Kristjan kuulub Norra ning Andreas Eesti koondise koroonamulli, siis kuni 6. märtsil toimuva tiimisprindini peavad nad piirduma piltlikult öeldes üle aia suhtlemisega. Samad suhtlemisreeglid kehtivad ka ​Oberstdorfi rännanud treenerist isa Andrusega.

Plusskraadid mõjutavad

Tänavune põhja-suusaalade MM toimub erakordsetes oludes: kohapeal valitsevad tugevad plusskraadid, mis jätavad võistlustele kindlasti oma pitseri.

Suusatamises tähendab see ilmselt, et väiksed riigid, kel kasutada tunduvalt väiksem hooldetiim, tõenäoliselt suuremaid ei šokeeri. Samasugust stsenaariumi on oodata ka kahevõistluse suusasõidus. Arvestades aga, et Kristjan Ilves kuulub ametlikult Norra koondisesse ning tal on ligipääs nende suusapargile ja hooldetiimile, siis kas see võiks olla vesi meie mehe veskile?

«Mulle see, kui rada muutuks pudruks, otseselt ei istu. Aga mis puudutab suusahooldust, siis usun küll, et sellistes oludes tulevad vahed rohkem esile. Kui Eesti tiimiga on tihti see, et mehi on vähe ja keeruline täppi panna, siis praegu on selles mõttes kõvasti muretum,» sõnab Ilves ning lisab, et nende määrdemeestel on kasutada praktiliselt kõik samad vahendid, mis suusatajate abilistel.

Suusahüppajatest peaksid plusskraadid pigem mööda minema, kuid teoorias võib sealgi juhtuda. Seda juhul, kui raja külmutussüsteem ei suuda emakese loodusega rinda pista. «Sellisel juhul hakkab rada iga hüppajaga kuluma ja muutub üha halvemaks, ehk eelis oleks eespool hüppajatel,» sõnab Artti Aigro, kes nägi esmaspäeval kohapeal 21 soojakraadi näidanud termomeetrit.

Teine eestlane, kes on tänavu MK-sarjas 15 parema sekka küündinud, on suusahüppaja Artti Aigro (21), kuid sarnaselt Ilvesega pärineb temagi senine kõrghetk juba ligemale kolm kuud tagasi toimunud Ruka etapilt. Pärast seda on meetrid hüppemäel olnud visad tulema, mistõttu otsustas ta enne MMi korraks aja maha võtta ning tulla koju akusid laadima.

Artti Aigro
Artti Aigro Foto: Tairo Lutter

«Otsus sai tehtud, kuna vorm polnud selline, nagu tahtnuks. Mõte oligi karussellilt maha hüpata, pea puhtaks saada ning MMiks n-ö uus lehekülg keerata,» selgitab Aigro.

Tegelikult plaan nii hästi välja ei kukkunud, sest vahetult pärast kodumaale naasmist Aigro haigestus. Tema õnneks polnud tegemist siiski koroonaviirusega, kuid neli ära jäänud treeningpäeva on siiski karm tõsiasi, millest mööda vaadata ei saa. «See oli natukene kurb, aga enne MMile tulekut sain ikkagi kolm-neli korda hüppemäel trenni teha,» sõnab praegugi kerge nohuga võitlev Aigro.

Kui Oberstdorfi väike mägi on meie mehele uudne, siis suurelt mäelt on ta alla tuhisenud küll ning näiteks detsembris toimunud MK-etapi kvalifikatsioonis näitas ta seal 15. tulemust. Põhivõistlusel asjalood paraku nii hästi ei klappinud ning seal platseerus ta 40ndaks. «See on üpris raske mägi minu jaoks ja 100 protsenti sina peal ma temaga kindlasti pole. Aga trennis olen häid hüppeid näidanud küll,» näeb Aigro hea õnnestumise korral endal siiski võimalust korralikuks resultaadiks. Arvuliselt ta siiski midagi välja ütlema ei hakka, ent lisab: «Kui saaksin kõikidel võistlustel teise vooru, loeksin MMi 100 protsenti õnnestunuks.»

Kui Ilves ja Aigro astuvad esimest korda võistlustulle reedel, siis meie suusatajad eesotsas sprinter Marko Kilbiga teevad oma MMi avastardi juba neljapäeval, kui kavas on klassikasprint. Tegemist on ka distantsiga, kus võiks kõige tõenäolisemalt mingit sorti üllatus sündida. 

Oberstdorfi MMi võistlusi on võimalik otsepildis vaadata Postimehe, Kanal 2 ja Kanal 12 vahendusel. 

Eestlaste võistlused MMil

25.02.

Kell 13.45 klassikasprindi kvalifikatsioon

Kell 16.15 klassikasprindi finaalid

26.02.

Kell 11.15 kahevõistluse suusahüpped (väike mägi)

Kell 17.00 kahevõistluse 10 km

Kell 21.30 suusahüpete kvalifikatsioon (väike mägi)

27.02.

Kell 12.45 naiste 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõit

Kell 14.30 meeste 15 + 15 km suusavahetusega sõit

Kell 17.30 suusahüpete põhivõistlus (väike mägi)

28.02.

Kell 12.00 vabatehnikas paarissprindi kvalifikatsioon

Kell 14.00 paarissprindi finaalid

01.03.

Kell 14.15 naiste eraldistardist 10 km vabatehnikas

02.03.

Kell 14.15 meeste eraldistardist 15 km vabatehnikas

04.03.

Kell 12.00 kahevõistluse suusahüpped (suur mägi)

Kell 14.15 naiste 4 × 5 km teatesõit

Kell 16.15 kahevõistluse 10 km

Kell 18.30 suusahüpete kvalifikatsioon (suur mägi)

05.03.

Kell 14.15 meeste 4 × 10 km teatesõit

Kell 18.00 suusahüpete põhivõistlus (suur mägi)

06.03.

Kell 11.00 kahevõistluse tiimisprindi suusahüpped (suur mägi)

Kell 13.30 naiste ühisstardist 30 km klassikas

Kell 16.00 kahevõistluse tiimisprindi 2 × 7,5 km

07.03.

Kell 14.00 meeste ühisstardist 50 km klassikas

Märksõnad
Tagasi üles