Kliinikum peab plaanilist ravi piirama poole võrra

Selline näeb välja Tartu ülikooli kliinikumi intensiivravi­osakonna argipäev. FOTO: Andres Tennus

Tartu ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna ettepanekul valmistub haigla senisest suurema hulga Covid-19 patsientide ravimiseks, mis toob kaasa plaanilise ravitöö piiramise paljudel erialadel.

«Viimaste päevade Covid-19 pandeemia on hullem kui kunagi varem,» selgitas TÜ kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

Iga päev lisandub Eestis väga palju viirusega nakatunuid, kõige rohkem on nende seas alla 50-aastasi elanikke. Ühtlasi kasvab ka kõikide haiglaravi vajavate patsientide hulk. Kui Eesti nakatumiskordaja ei muutu, on märtsi keskel oodata ligi 2000 nakatunu lisandumist päevas, mis seab haiglad äärmiselt suure surve alla, lisas Starkopf.

Pikk intensiivravi

Seni veel vähe kõlanud probleemina tõi Starkopf esile pikaaegsete koroonaviirushaigete aina suureneva hulga haiglas, sealhulgas intensiivravis. Pealtnäha ei ole kliinikumi kahe viimase nädala koroonaviirushaigete statistikas suurt muutust olnud, patsientide arv püsib 50–60 piires.

Üks pikaaegsetest patsientidest on haiglas olnud juba 67 päeva, teiste ravikestus jääb 27 ja 41 päeva vahele.

«Praegugi on kliinikumis intensiivravil näiteks kuus sellist​ Covid-19 haiget, kes vajavad nakkusohu tõttu isoleerimist,» selgitas professor Starkopf eile. Terviseameti raportis sisalduvadki ainult niisugused haigusjuhud ja see arv tundub väike. Aga intensiivravil on veel kaheksa Covid-19 haiget, kes vajavad hingamisaparaati või ka kehavälist vereringesüsteemi. Need, isoleerimist mitte vajavad rasked haiged riiklikus raportis enam ei kajastu, aga just nemad võtavad märkimisväärse osa intensiivravi ressursist.

Üks niisugustest patsientidest on haiglas olnud juba 67 päeva, teiste ravikestus jääb 27 ja 41 päeva vahele. Kõiki neid patsiente tuleb edasi ravida ja see tähendab, et voodikohad on hõivatud. Pikka aega ravi vajavaid Covidi haigeid on kliinikumi mitmes teiseski osakonnas, sealhulgas taastusraviosakondades.

Kõike seda arvestades on kliinikumi kriisikomisjon pidanudki vastu võtma otsuse, et muud ravitööd tuleb piirata. «Vähendame plaanilist statsionaarset kirurgilist tööd kuni 50 protsendi ulatuses, et vabastada anesteesiapersonal, õed ja arstid intensiivravi võimekuse tagamiseks,» rääkis professor Starkopf.

Päevakirurgia jätkab

TÜ kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari selgitusel ei puuduta muudatused plaanilist päevakirurgilist ravi. «Senise plaanilise töökorralduse alusel saavad jätkata ka Puusepa 8 majast eraldi asetsevad kliinikud,» rääkis ta. «Ühtlasi oleme võtnud eesmärgiks tagada ambulatoorsete vastuvõttude jätkumise, välja arvatud juhtudel, kui vastuvõtupersonal on kaasatud Covid-19 osakonna töösse.»

Ka lisas ta, et plaanilise statsionaarse kirurgilise ravi edasilükkumise korral võtavad kliinikumi töötajad ise patsientidega ühendust.

Tartu ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskond palub inimestel suhtuda piirangutesse tõsiselt – igaühe panus on äärmiselt oluline, just see määrab nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste kasvu pidurdumise.

23.02.2021 26.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto