R, 1.07.2022

Põllumajandus panustab prügikaosesse

Põllumajandus panustab prügikaosesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas tegutseva osaühingu Aasukalda Farm asutaja Kalev Tauer üritab silopallikilehunnikut lumest välja puhastada. 
Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas tegutseva osaühingu Aasukalda Farm asutaja Kalev Tauer üritab silopallikilehunnikut lumest välja puhastada. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Seadust eiravad põllumajandusplasti müüjad pääsevad trahvist ja keskkonnaministeerium plaanib seadust lõdvendada – jant ühe probleemtootegrupiga näitab piltlikult, miks jäätmete taaskasutus Eestis juuksekarva otsas ripub.

Teeäärseid heinamaid palistavad värvilised palliread: pallidesse pressitud heinast on talveks marineerunud loomasööt - silo. Kui loomad palli seest silo ära söövad, tuleb talunikul jäätmeteks muutnud kilest lahti saada.

Silopallikile ja muu põllumajandusplasti müüjad peaksid selle tasuta tagasi võtma ja taaskasutusse suunama, vastav kulu peaks olema nn probleemtoodete hinna sees. Möödunud aastal müüdi Eestis ametlikult põllumajanduslikke probleemtooteid 1500 tonni ringis. Talunikelt korjati neid tagasi aga alla 700 tonni.

Vähe sellest: ministeeriumi värske kokkuvõtte kohaselt kukkus põllumajandusplasti tagasivõtmise protsent aastaga ligi 35 pügalat – tunamullu müüdud toodete jääkidest korjati 2020. aastal tagasi vaevalt pool. Pidanuks korjama vähemalt 70 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles