AK ⟩ Henri Zeigo: tõde tõuseb, kui valeuudised vajuvad

Henri Zeigo. FOTO: Sille Annuk

Valeuudiste levik on infoajastul tõsiseks probleemiks ning nende vastu tuleb ühiselt võidelda, kirjutab arvamustoimetaja Henri Zeigo. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kas teadsid, et maski kandmine vähendab sinu mõtlemisvõimet? ­Kindlasti oled kuulnud ka seda, et koroonaviiruse pandeemia on kasuahne ravimitööstuse vandenõu. Ja võib-olla on meie koduplaneet üldse lapik.

Kas need väited tunduvad absurdsed, et tõesed olla? Jah, tegemist on väärate väidetega – need ei pea tegelikkuses paika. Ometi on meie hulgas inimesi, kes peavad äsja nimetatud väiteid tõesteks uskumusteks. Nad mitte ainult ei võta seda teadmiseks, vaid ­peavad vajalikuks sellest «hämmastavast» avastusest ka oma sõpru informeerida. Kas nad teevad seda pahatahtlikult või heauskselt, pole praegu tähtis, sest sõltumata kavatsusest on nende teguviis aluseks valeuudiste levikule.

Mispärast peaksid valeuudised meid murelikuks tegema? Inimesed kipuvad ikka elu ­jooksul valesid uskumusi omandama ning enamikule meist ei ole ka tundmatu hädavale, mida teinekord kasutatakse siis, kui näiteks soovitakse lahti saada ebameeldivalt pealetükkivast müügimehest kuskil ostukeskuse aatriumis.

Peamine erinevus valeuudiste ja isiklike väärate uskumuste vahel seisneb selles, et viimased sageli kahjustavad uskujat ennast ega ole mõeldud laiale avalikkusele tarbimiseks. Sellepärast on Yorki ülikooli filosoofiaprofessor Regina Rini määratlenud ühe valeuudiste eripärana nende jagatavuse. See ei pea ilmtingimata toimuma sotsiaalmeedia kaudu, nagu inimesed paljudel juhtudel arvaksid, vaid selleks meediumiks võivad sama hästi olla ka näiteks blogid, ahelkirjad ja posterid, mis on kleebitud pargipinkidele, et see oleks võimalikult paljudele möödujatele nähtav.

Siit koorub välja ka valeuudiste teine eeldus, milleks on info levikust tingitud negatiivsed taga­järjed ehk üldisemalt kahju tekitamine. Ilmselt ei juhtuks midagi drastilist, kui keegi otsustab jagada postitust, mis kutsub inimesi võõrastele rohkem naeratama. Küll aga võivad olla tagajärjed oluliselt ebameeldivamad, kui ülekutse sisu on ­ilma eriliste tõenditeta õigusriigi alustes kahtlemine.

26.02.2021 01.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto