AK ⟩ EKI keelekool: ütle redel

Ene Vainik FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Sõnadega seostuvate vabade assotsiatsioonide muutumisest kirjutab Eesti Keel Instituudi vanemteadur Ene Vainik.

Paljud meist teavad seda kahekõnet: «Ütle redel!» – «Redel!» – «Su … on vedel!». Võib tunduda, et teatud sõnad toovad meile meelde alati samu assotsiatsioone ning et nii on see olnud kogu aeg. Kas see aga on nii? Kas sõnadega seostuvad niinimetatud vabad assotsiatsioonid on loomult muutlikud või püsivad?

Vastuse saab, kui võrrelda eri aegadel kogutud vastuseid samadele stiimulitele. Tänased 60-aastased allutati 1970ndatel kooliõpilastena Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogide korraldatud uuringule ning praegusaja sõnaseosed on leitavad assotsiatsioonisõnastikust Eesti Keele Instituudi kodulehel. Selgub, et suur osa esmalt pähe tulevaid assotsiatsioone ongi jäänud samaks (näiteks mees – naine ja lühike – pikk), kuid et on ka erinevusi.

Kõige ilmsemad erinevused on seotud riigikorra ning ideoloogia muutumisega: kui sõnaga kodanik seostusid 40 aastat tagasi vastused nõukogude ja seltsimees, siis praegu riik, inimene ja Eesti. Samuti olid toonased vastused rangemalt vastandusprintsiibile üles ehitatud: näiteks kui töötamine seostub meil enesestmõistetavalt sõnaga palk, siis nõukogude noor vastas sõnaga laisklemine, sõnale näljane vastame meie toit, kuid noored esivanemad vastasid üksmeelselt täissöönud. Võib öelda, et kord oli majas, seda ka inimeste mõtetes: sõnad käsutama ja vali kutsusid nõukogude korra ajal vastuvaidlematult esile sõnad täitma ning kuri; tänapäeva liberaalse turumajanduse tingimustes meenuvad aga esmalt ülemus ja kõva.

Vastuste laadist loeb välja ka seda, et elu on läinud paremaks. Stiimulile pehme vastati toona üksmeelselt kõva, tänapäeval meenub esmalt padi. Sõna vann seostus 40 aastat tagasi peale vee abstraktsete teadmiste põhjal sõnaga kauss, tänapäeval meenuvad aga vaht, soe, seep, mullid – asjad, mida ise vannis käies kogeda saab. See, et vaip kutsus vanaemade nooruses esile seosed sein ja tekk, nüüd aga põrand, pehme ja pärsia, kajastab muutusi interjööris ning elustandardis. Viski puhul osati raudse eesriide taga vastata abstraktselt jook, tänapäeval meenuvad aga esmalt serveerimisega seonduvad klaas ja jää.

Võib üldistada, et vabad assotsiatsioonid on 40 aasta möödudes ja riigikorra muutusega läinud veel vabamaks – rohkem kui mõiste- ja muud hierarhiad täidavad meie päid nüüd pehmed väärtused ning vahetud meelelised kogemused.

26.02.2021 01.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto