AK ⟩ Erko Jakobson: milline on sajandi lõpu kliima, kui me samamoodi jätkame?

Pilt on illustreeriv. FOTO: Konrad K./SIPA/Scanpix

Mida näitavad kliimaprognoosid Eesti tuleviku ilma kohta, kirjutab Tartu observatooriumi atmosfääri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paljudele meist pole erilist vahet, kas homme on väljas tänasega võrreldes mõni kraad soojem või külmem. Oleme harjunud, et Eestimaa ilm võib olla nii vaheldusrikas, et meie tavapärase ilma varieeruvuse kõrval võib Pariisi kliimaleppe eesmärk – hoida globaalne kliimasoojenemine alla 1,5 °C – tunduda üpris elukauge. Ka pessimistlik prognoos, et seniselt jätkates tõuseb keskmine temperatuur selle sajandi jooksul nelja kraadi võrra, ei tundu hirmutav – enamasti võiks ju nagunii veidi soojem olla.

Olukord on siiski teine, kui vaadata kliimamuutuse mõju ühele meid enim mõjutavale ilmingule, ekstreemsetele ilmaoludele.

Kliimamuutuste uurimiseks on erinevaid võimalusi. Kõige traditsioonilisem on analüüsida konkreetsete ilmajaamade mõõtmisandmeid. Või siis kasutada kliima järelanalüüsi mudeleid, kus atmosfäärifüüsikal põhinevat ilmamudelit korrigeeritakse pidevalt mõõtmisandmetega. Tulevikuprognooside puhul meil vaatlusandmetega korrigeerimise võimalust ei ole, mistõttu peame piirduma siin ainult kliimamudelite andmetega.

Kliimamudelid põhinevad füüsikaseadustel ning kasvuhoonegaaside kontsentratsioonidel – mõõdetud meteojaamade andmetega neid ei korrigeerita. Eriti praktiline on kasutada mitut kliimamudelit ansamblis, kus on sama perioodi ja praktiliselt samade algtingimuste korral arvutatud korduvalt kliimaprognoos. Selliselt saab üksikute mudelite tulemuste hajuvuspilve põhjal leida lisaks prognoosi keskväärtusele ka usaldusvahemikud ning hinnata ekstreemumite sagedust.

Selle artikli koostamisel on kasutatud USA rahvusliku atmosfääriuuringute keskuse kliimamudeliga arvutatud andmebaasi CESM-LE – «ansamblit», mis koosneb 40 liikmest ehk mudelist, et vaadata kliima muutumist aastatel 1920–2100. Kasvuhoonegaaside väärtustena on mudelis kasutatud aastani 2005 mõõdetud väärtuseid, edaspidi pessimistliku kliimastsenaariumi RCP8.5 prognoose. Viimane võtab eelduseks, et inimtegevus jätkub senisel viisil ilma muutusteta.

26.02.2021 01.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto