Anna-Kaisa Oidermaa ja Mihkel Lees: Vaimse tervise hädad jäävad eelarvamuste loori varju

Anna-Kaisa Oidermaa ja Mihkel Lees FOTO: TPM

Enamik vaimse tervise probleeme on ennetatavad või saab õppida nendega elama. Ja ka täiesti normaalselt toimiv inimene saab oma elukorraldust analüüsides tõsta vaimse heaolu täiesti uuele tasemele.

Kui räägitakse tervisest, siis tavaliselt füüsilisest tervisest. Arutatakse, kuidas ravida nohust nina või valutavat pead. Küsitakse, kas operatsioonist taastumine on kenasti läinud ja kas koroonaga kaotatud lõhnataju hakkab tagasi tulema. Need on teemad omavahelistes vestlustes, sotsiaalmeedias ja ajaleheveergudel, mida ei häbeneta. Vaimse tervise teemadega asjad tihtipeale niisama lihtsad ei ole.

Kuigi viimastel aastatel on toimunud üsna mitu positiivset murrangut, on vaimse tervise mured endiselt teema, millest liialt mugavalt ei kõnelda. Põhjuseks on eelarvamused, hirm saada häbimärgistatud. Eeldus, et vaimse tervise hädad on midagi sellist, mis lähevad üle, kui piisavalt kaua oodata. «Mehed ei nuta!», «Kes kannatab, see kaua elab!» Tuleb tuttav ette?

Ometi on vaimne tervis osa meist. Oma paremate ja halvemate aegadega. Täpselt samamoodi, nagu füüsiline tervis. Vahel valutab hommikul ärgates hammas, vahel on peas mustad mõtted ning tuju räbal. See on osa inimeseks olemisest. Ja nagu osa füüsilise tervise väiksemaid kõikumisi, võivad ka väiksemad vaimse tervise mured mööduda ilma lisaabita. Aga mitte kõik.

Meie vaimset tervist mõjutavad nii pärilikud komponendid kui ka keskkond, milles oleme kasvanud ja kus me elame. Riskifaktoriks vaimse tervise murede tekkel on näiteks madal enesehinnang, tülid ja pinged, üleliigne stress, kaotused ja traumad, samuti alkoholi ja teiste mõnuainete (liig)-tarbimine.

Eestis võtab endalt elu aastas umbes 200 inimest. Seda on rohkem, kui sureb liiklusõnnetustes ja uppumiste tõttu kokku.

Üht- või teistsugust vaimse tervise ilmingut, näiteks ärevust, võime häireks nimetada siis, kui see hakkab järjepidevalt segama inimese igapäevast elu. Häirib suhteid, õppevõimet, segab tööd ja enese eest hoolitsemist.

Veidike statistikat. Kuni pooled meist kogevad elu jooksul mõnda vaimse tervise häiret. Kõige tavalisemad on ärevushäired ja meeleoluhäired. Depressioonis on praegu Eestis ligikaudu 75 000 inimest. Ärevushäireid kogeb elu jooksul eri uuringute andmetel kuni 30 protsenti eestlastest.

Tähele tasub panna ka seda, et depressioon on tõsine suitsiidi riskifaktor. Eestis võtab endalt elu aastas umbes 200 inimest. Seda on rohkem, kui sureb liiklusõnnetustes ja uppumiste tõttu kokku. Üks suitsiid mõjutab sügavalt umbes 60 inimest. Seega muutub kiire arvutuse põhjal Eestis aasta jooksul suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavamaks umbkaudu 12 000 inimest.

Inimesi meie ümber (aga ehk ka hea lugeja ise?), kes seisavad ühes või teises eluetapis ühe või teise vaimse tervise murega silmitsi, on väga palju. Õpetajaid, arste, poliitikuid, riigi- ja erasektori tippjuhte, liinitöölisi, ajakirjanikke...

Eelnevad näited iseloomustavad selgelt, miks vaimse tervise muredest ei tohi vaikida. Vaikimine ja häbimärgistamine paneb abivajaja veelgi enam endasse tõmbuma ning vähendab kvaliteetse abi leidmise tõenäosust. Aga abist – mida varem, seda parem – on äärmiselt palju kasu. Õigeaegse ja adekvaatse sekkumise korral saab depressiooni aasta jooksul kontrolli alla 50–80 protsenti inimestest. Ärevushäirete seljatamise tõenäosus on adekvaatse toimimise korral 90 protsenti.

Muidugi ei pea keegi meist ootama seda, millal loomulikust aeg-ajalt esinevast ärevusest või stressist kujuneb elu segav häire. Enamik vaimse tervise probleeme on ennetatavad või nendega saab õppida elama. Ja ka täiesti normaalselt toimiv inimene saab oma elukorraldust analüüsides tõsta vaimse heaolu täiesti uuele tasemele.

Vaimse tervise vitamiinid on heade ja tähendusrikaste suhete hoidmine, tasakaalustatud toitumine, puhkus ja hea uni, positiivsete emotsioonide kogumine ning kehaline aktiivsus.

Märtsis juhivad vaimse tervise portaal peaasi.ee, Tartu linnavalitsus ning mitmed partnerid üle Eesti tähelepanu just nimelt meie kõigi vaimsele tervisele. Räägime valehäbita probleemidest, mis võivad esineda, ning mis veel tähtsam – tutvustame võimalusi, kuidas enda vaimset tervist iga päev toetada, ning kutsume üles vajaduse korral abi otsima.

Kuu aega kestva kampaania keskmes on viis vaimse tervise vitamiini: heade ja tähendusrikaste suhete hoidmine, tasakaalustatud toitumine, puhkus ja hea uni, positiivsete emotsioonide kogumine ning kehaline aktiivsus.

Tänasest algav vitamiinikuur kestab ülestõusmispühani ehk 4. aprillini. Igal nädalal võtame fookusesse vaimse tervise vitamiini ühe komponendi. Teadlikkuse ning teadvustamise süvendamiseks tutvustame vitamiini komponente artiklite, kogemuslugude ning veebiseminaride vahendusel. Lisaks anname inimestele võimaluse oma vitamiinitaset veebis testida, jagame soovitusi, kuidas vaimset heaolu kasvatada. ning võimendame sõnumeid ka meedias.

Ettevõtetel ja organisatsioonidel on võimalus osaleda oma töötajatega emotsionaalse enesetunde küsitluses ning saada tagasisidet oma organisatsiooni liikmete emotsionaalse seisundi kohta.

Tartus märkab vaimse tervise vitamiinide põhjalikumat käsitlust linna kodulehel ja sotsiaalmeedias ning teavitusi ühissõidukeis. Kutsume töökollektiive seiklema Tartu linnas, näiteks üheskoos kergliiklusteedele jalutama või välijõusaalidesse sportima.

Soovime, et keerulisest ajast hoolimata keerleksid heade mõtete linna elanikel peas just nimelt head mõtted. Lahendustele suunatud ja elu armastavad mõtted.

27.02.2021 02.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto