R, 9.12.2022

Hando Sutter: tuumajaamaga kaasneksid riigile suured kulud

Janno Riispapp
, reporter
Hando Sutter: tuumajaamaga kaasneksid riigile suured kulud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 26
Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul peab Euroopa Liit lahendama süsinikupiiri probleemi, muidu võivad tööstused siit ära kolida.
Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul peab Euroopa Liit lahendama süsinikupiiri probleemi, muidu võivad tööstused siit ära kolida. Foto: Tairo Lutter
  • Auvere jaama funktsioon võib oluliselt muutuda
  • Õlitootmisel saab Eesti rohepöördel abiks olla
  • Euroopa tasemel tuleb lahendada süsinikupiiri probleem

Kui soovime süsinikuheidet maailma energeetikas senises tempos vähendada, siis palju variante peale tuumaenergia pole, tõdeb Eesti Energia juht Hando Sutter. Samas oleks Eestil väikese reaktoriga võrreldes Soomega keeruline konkureerida, sest sotsiaalmajanduslik kogukulu tuumaenergia ühiku kohta oleks suur.

Valitsuse vahetusega saite omale uue ülemuse. Millised eesmärgid on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Energiale seadnud?

Omaniku ootus pole muutunud: süsinikuintensiivsuse vähendamise eesmärk on sõnastatud lausa energiaühiku kohta, samuti kasumlikkus, taastuvenergia arendamine, võrgu töökindlus – ma ei usu, et seal kiiresti ja kardinaalselt midagi muutub.

Koalitsioonilepingus välja öeldud poliitiline sentiment kõlas esmakuulamisel võibolla kurjakuulutavalt, aga süsinikuneutraalsus 2050. aastaks oli juba enne kokku lepitud ja mingi revolutsiooniline muutus see meile pole.

Eelmise aasta lõpus kandsime kõik vanemad elektrijaama üksused raamatupidamislikult nulli, mis on ka märgiline. Või see, kui vähe põlevkivi kasutasime ja sellest elektrit tootsime.

Põlevkivielektri ja -õli tootmise lõpptähtajad on 2035. ja 2040. aastal. Arvudele otsa vaadates tundub, et fossiilelektri tootmine lõppeb varemgi?

Ida-Viru jaamad on soojuselektrijaamad, mis tähendab, et seal võib põlevkivi kõrval kasutada erinevaid kütuseid. Teiseks on nad juhitavad.

Auvere elektrijaamaga testime sagedusreservi teenuseid Soome võrguoperaatorile, kus algoritm juhib elektrijaama vastu võrgusagedust. Kui Eestil on 2025. aastal ees elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa omast, siis läheb igal juhul ka Eestil seda vaja.

Auvere jaama funktsioon võib oluliselt muutuda ja võibolla ta ei kasutagi põlevkivi. Aasta lõpus suudame seal töötada kütuseseguga, millest põlevkivi moodustab ainult 25 protsenti. See teema on natuke mitmetahulisem kui lihtsalt see, kas elektrijaam ära lammutada või mitte.

 

Kas Narva jaamade ülesandeks võibki jääda juhitava võimsuse tagamine erakordseteks juhtudeks, kui turul teised jaamad või ühendused rivist välja kukuvad?

Enne 2025. aastat pole kindlasti mõtet neid lõplikult kinni panna, isegi kui nad stabiilselt ei tööta. Siis näeme tegelikult, milline valmisolek peab meil siin olema.

Veebruari esimesel kahel nädalal nägime sisuliselt Eesti ajaloo tipukoormust ja elektrihind oli 250 eurot, meie töötasime Narvas täisvõimsusega ja 1200 megavatti läks meilt võrku. Ülejäänud Eesti peale tuli umbes 100 megavatti, muuhulgas meie koostootmisjaamadest.

Elekter liikus suures mahus Eestist Soome, mis tähendab, et isegi selle hinnaga oli hinnatekitaja tegelikult Soome, mitte Baltikum.

Elektritoodang on vähenenud, õlitoodang suurenenud.
Elektritoodang on vähenenud, õlitoodang suurenenud. Foto: Pm

CO2-kvoot maksab 40 eurot tonn ja kaevandusmahud on vähenenud. Milline on olnud selle mõju Ida-Virumaale ja sealsetele töötajatele?

Ida-Virumaal on restruktureerimine olnud kapitaalne. Kui 2018 kaevasime 16 miljonit tonni põlevkivi, siis eelmisel aastal seitse miljonit. Estonia kaevanduses oleme läänetiiva konserveerinud ja töötame ainult idatiivas.

Meie inimeste arv on kolme-nelja aastaga vähenenud peaaegu 2000 inimese võrra. Ausalt öeldes peaks kuskilt kõrgelt Eestimaal ka Ida-Viru inimesi tänama, sest restruktureerimine on viimase kahe-kolme aastaga ära tehtud nii, et Tallinnas pole sellest peaaegu kuuldudki!

Hädaldamist pole sealt ju liiga palju tulnud: inimesed on olnud äärmiselt tublid, oleme toetanud neid ümberõppega, pensionieelikutele maksnud ettevõtte poolt varast pensionit jne.

Kui räägime Eesti energiapöördest, siis suur töö on tehtud ja ma ütleks, et isegi ette tehtud. Julgen arvata, et ees on stabiilsem periood ja 2050. aasta eesmärkide täitmiseks tuleb veel tööd teha, aga see kõik ei juhtu nüüd homme.

Auvere jaamaga testitakse Soome võrguoperaatorile sagedusreservi pakkumist. Aasta lõpuks võib jaam töötada kütuseseguga, millest põlevkivi moodustab vaid neljandiku.
Auvere jaamaga testitakse Soome võrguoperaatorile sagedusreservi pakkumist. Aasta lõpuks võib jaam töötada kütuseseguga, millest põlevkivi moodustab vaid neljandiku. Foto: Eesti Energia

Kas Eesti Energia näeb endal õiglase ülemineku fondi ja struktuursete muutuste elluviimisel keskset rolli, sest olete Ida-Viru oludega hästi kursis?

Tõsi, kuna tunneme piirkonda ja meil on suurte projektide elluviimise oskus, siis oleme teinud nimekirja projektidest, mida võiks selle rahastuse kaudu toetada: alates metanooli tootmisest inimeste ümberõppeni. Oleme välja toonud vesiniku kompetentsi, automaatika ja robootika teemad, mida on selgelt juba täna vaja rohkem, kui meil praegu on.

Eesti õlitoodang oli mullu rekordilähedane. Kas selles valguses ei näi plaan tootmine lõpetada ennatlik?

Sõltub sellest, kuidas globaalselt tarbimisega hakkama saada. Mina olen valmis kaasa mõtlema, kuidas naftatoodete tarbimist pikas perspektiivis sisuliselt ohjeldada. Loodan väga tehnoloogiate peale, muuhulgas elektrifitseerimisele – see on võtmeküsimus.

Kui paneme siin õlitootmise kinni, ei muutu maailmas sellest mitte midagi. Lihtsalt tootmine tehakse mujal ja ostame selle õli sisse.

Pigem näen võimalust, kuidas saame oma teadmistega kaasa lüüa: alustada tööstuslikult plastijäätmete ja rehvijäätmete pürolüüsiga ja selle osalust tootmises suurendada. See aitab omakorda meie tehnoloogiat kasutada ja vähendab toornafta kasutust, mida ju tegelikult tahame.

Tehnikaülikooliga laborikatsed käivad, tulemused on päris lootustandvad. Keskkonnaministeeriumiga on meil hea koostöö kõikide lubade ja jäätme lakkamise lubade saamise osas. Senisel kujul õlitootmine võibolla saabki otsa, aga siin on ka võimalusi, kuidas saaksime rohepöördel olla tõhusalt abiks.

Kui paneme siin õlitootmise kinni, ei muutu maailmas sellest mitte midagi. Lihtsalt tootmine tehakse mujal ja ostame selle õli sisse.

Roheleppe raames vaadatakse Euroopa heitekvoodi süsteem üle ja praeguse seisuga muutuks olukord viie aasta pärast ebakindlamaks. Mõjutab see uue õlitehase tasuvust või mõttekust?

Finantsmudelit uuendame regulaarselt ja meil on baasstsenaarium kõikide seda mõjutavate kriteeriumidega: hinnad, kulu, lekkekvoodi hind ning kui palju ja mis ajani teda süsinikulekke raames meile tasuta antakse.

Seda varianti, et Eesti vedelkütuste toodang võib mõne aastaga kukkuda sarnaselt põlevkivielektriga suurusjärk 70 protsenti, pole karta?

Kõige suurem risk ilmselt on see, et naftatoodetele leitakse tõhus aseaine või tehnoloogia, mis fossiilkütused turult välja viib. Arvan, et isegi kui leitakse, võtab selle juurutamine aega.

Me ei tee täna ühtegi investeeringut, mille tasuvusaeg on üle 15 aasta. Kui vaatame siit edasi, siis selgelt enne 2040. aastat peaksid need ennast tagasi teenima ja usun, et need asjad jõuavad paralleelselt toimuda: tulevad uued alternatiivid ja ka vanad tehnoloogiad jõuavad end tagasi teenida.

Eestis toodetakse täna umbes sama palju vedelkütuseid kui tarbime.
Eestis toodetakse täna umbes sama palju vedelkütuseid kui tarbime. Foto: Pm

Kolleegid VKGst ja Kiviõli Keemiatööstusest on mänginud mõttega kolida õlitootmine üle idapiiri, kui see peaks karmistuva kliimapoliitika tõttu siin võimatuks osutuma.

Pigem on see öeldud probleemile tähelepanu juhtimiseks, eriti selles piirkonnas.

Meie elektrijaamast Vene piirini on mõnisada meetrit. Kui paneme seal elektritootmise kinni ja selle asemel tuleb elekter teiselt poolt piiri keskkonnamaksudeta, siis millise probleemi me oleme ära lahendanud?

Näeme sama ka teistes sektorites: tsemenditootmine on kolinud Eestist Valgevenesse ja terase tootmine kipub Euroopast ära kolima.

Ei saa tekitada siinsele tööstusele olukorda, kus elektri omahinnast on keskkonnamaksud 70 protsenti ja peame konkureerima Kaliningradi söeelektriga, millel keskkonnatasusid pole.

Fermi Energia taotleb tänavu tuumajaama rajamise uurimiseks riigi eriplaneeringut. Eesti Energia ei soovi sellesse projekti siseneda või pole see praegu prioriteetne?

Meie omaniku ootuses seda pole. Kui mina 2014 alustasin, siis ühe tuumaenergiaga seotud initsiatiivi, ühise Leedu projekti lõpetasin.

Kuna selle raames pidin tuumaenergeetikat endale natuke selgeks tegema, siis ma isiklikult ei arva, et tuumaenergia on halb või sellega ei peaks tegelema. Kui tahame süsinikuheidet maailma energeetikas vähendada, siis peale tuumaenergia meil palju variante pole.

Fermi Energia plaan

  • 2021 – esitatakse taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks
  • 2026 – põhimõtteline otsus valitsuselt ja riigikogult
  • 2028 – valitakse tehnoloogia, taotletakse luba regulaatorilt
  • 2030 – alustatakse ehitust
  • 2035 – jaam alustaks elektri tootmist

Kui võtame Eesti ja Balti riigid – eriti arvestades meie desünkroniseerimise plaani –, siis see ühikvõimsus või tuumaelektrijaam, mis siia mahuks, on üsna pisike ja sellist tehnoloogiat, millest Fermi Energia räägib, täna tegelikult olemas pole. Nad ise ütlevad, et see tuleb selle kümnendi lõpuks.

Ida-Viru inimesi peaks tänama, sest restruktureerimine on kahe-kolme aastaga ära tehtud nii, et Tallinnas pole sellest peaaegu kuuldudki!

Teistpidi on tuumariigi staatusega kaasnevad kulud riigile väga suured. Kui Eestis jagaks need kulud näiteks 300 megavatile, mis väike tuumareaktor võiks olla, aga Soomes näiteks 4000 megavatile, siis on selge, et Soomega on meil keeruline konkureerida isegi siis, kui me selle kõik hästi ära teeme. Lihtsalt sotsiaalmajanduslik kogukulu tuumaenergia ühe ühiku kohta on väga suur.

See on minu murekoht. Võibolla on see uus tehnoloogia nii konkurentsivõimeline, et see polegi probleem, ma ei oska öelda.

Plaanide kohaselt alustaks reaktor tööd 2035. aastal, mil põlevkivielektri tootmine lõpetatakse. Ehk olekski sümboolne, kui tagaks edaspidi Eestile juhitavat võimekust?

Tänaste teadmistega tuumaenergia väga juhitav pole, ta on ikka baaselektrijaam. Ta võib olla [juhitav] mingil määral, ka see tulevikureaktor. Tuumaprotsess on siiski üsna raskesti juhitav. Kui ükskord käima on pandud, siis seisma panna niisama lihtne pole.

Eesti Energia taastuvenergia toodang kerkis mullu 18 protsenti ja võiks veelgi kasvada, kui Tootsi projekt saaks kivi tagant liikuma. Kui kaugel on jõudnud vaidlustus Eleringi otsusele ja millal võiks sealt lahendus tulla?

Ta võeti menetlusse ja eks kohtuveskid teevad tööd omas tempos, me ei saa seda oluliselt kiirendada.

Tootsi pole ainuke projekt, millega tegeleme. Pressikonverentsil rääkisime Leedu ja Soome tuuleparkidest, meil on mitu parki, kus oleme valmis üsna kohe alustama ja arvan, et olulisi uudiseid selles valdkonnas meie poolt sel aastal kindlasti tuleb. Sellist portfelli, nagu meil, pole ilmselt ühelgi ettevõttel siin piirkonnas ette näidata.

Kui Tootsi park nüüd vana skeemi järgi toetust ei saa, lähete vähempakkumisele konkureerima?

Ühtegi toetusskeemi peale selle, mille vastu Tootsi park arendatud on, täna pole. Meie nägemuses on tal kõik kriteeriumid täidetud ja tulevased skeemid on täna jutu tasemel.

[Ühtegi taastuvenergia vähempakkumist] välja kuulutatud pole, meil pole mõtet fantaseerida.

Tootsi lõputuna näiv saaga

  • 2011 Eesti Energia alustas ettevalmistusi Tootsi Suursoosse tuulepargi rajamiseks
  • 2016 Eesti Energia kuulutas septembris välja tuulepargi ehitushanke
  • 2016 Valitsus andis detsembris Tootsi kinnistu Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena
  • 2016 Tallinna halduskohus peatas valitsuse otsuse
  • 2017 Halduskohus peatas jaanuaris pikemaks ajaks valitsuse korralduse elluviimise
  • 2017 Valitsus tühistas aprillis ala eraldamise Eesti Energiale ja kuulutas välja enampakkumise
  • 2017 Halduskohus peatas novembris toimuma pidanud enampakkumise
  • 2017 Ringkonnakohus jättis rahuldamata RMK ja Eesti Energia kaebused enampakkumise peatamise tühistamiseks, müük peatati vaidluse lõpuni
  • 2019 Riigikohus ei võtnud menetlusse konkurentide kaebuseid
  • 2020 Veebruaris toimus Tootsi tuulepargi kinnistute enampakkumine, mille võitis 51,5 miljoni euroga Eesti Energia
  • 2020 Detsembris otsustas Elering jätta tuulepargi soodsama toetusskeemita
  • 2021 Eesti Energia kaebas Eleringi otsuse kohtusse
Elering on seisukohal, et Eesti Energia polnud Tootsi tuulepargi ehitamiseks võtnud 2016. aasta lõpu seisuga mingeid siduvaid kohustusi, mistõttu riigifirma projekt vanasse toetusskeemi ei mahu.
Elering on seisukohal, et Eesti Energia polnud Tootsi tuulepargi ehitamiseks võtnud 2016. aasta lõpu seisuga mingeid siduvaid kohustusi, mistõttu riigifirma projekt vanasse toetusskeemi ei mahu. Foto: FOTO: Lilli Tölp

Majandusminister Taavi Aas on märku andnud, et Liivi lahe tuuleparki võiks rajada lätlastega kahasse, sest piiriülesed projektid Euroopa Liidule meeldivad ja sinna saaks Euroopa maksumaksja raha peale. Eesti Energia on kümme aastat seda planeerinud, mida sellest arvate?

Meil on hea meel, et uus valitsus on poliitiliselt ka seda suunda toetanud.

See on see park, mis võiks enne 2030. aastat rohelist elektrit toota ja ma väga loodan, et õige varsti saame siin ka konkreetsemaid uudiseid ja lubadusi välja anda. Iga asi omal ajal, me ei saa poolikuid mõtteid jagada enne, kui need on selged. Siis saab ka börsile need teated anda.

General Electric Auvere elektrijaama käivitamisega hakkama ei saanud, nii nagu ta vastu lepingut saama pidi. Leping sätestab väga selgelt meie õiguse saada nende käest saamata jäänud tulu.

Uue valitsusega Enefit Greeni börsileviimisest, ajakavast ja plaanidest on juttu olnud?

Mandaat on jätkuvalt olemas, seda pole uus valitsus kahtluse alla kuidagi pannud. Vastupidi, on avalikult olnud kuulda, et seda toetatakse. Kui oma taastuvenergia investeeringute ambitsiooniga liikuma läheme, on meil selgelt kapitali vaja. Omavahendite või laenukapitaliga ei suuda me seda ära teha.

Kui kaugel on Auvere leppetrahve puudutav võimalik arbitraaživaidlus General Electricuga?

Arbitraažiprotsess käib ja ootame, et tulemus võiks tulla aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks.

Tunneme end päris tugevalt ja meie argumendid on veenvad: ilmselgelt General Electric Auvere elektrijaama käivitamisega hakkama ei saanud, nii nagu ta vastu lepingut saama pidi. Leping sätestab saamata jäänud tulu osas selgelt meie õiguse seda nende käest nõuda.

Oleme kaasanud parimad jõud selle vaidluse taha ja usume, et toome selle raha Eesti Energiale tagasi.

Enefit Greeni Eesti ja Leedu tuuleelektrijaamad tootsid mullu 1,14 teravatt-tundi elektrit ehk 11 protsenti rohkem kui aasta varem. Fotol firmale kuuluv Pakri tuulepark.
Enefit Greeni Eesti ja Leedu tuuleelektrijaamad tootsid mullu 1,14 teravatt-tundi elektrit ehk 11 protsenti rohkem kui aasta varem. Fotol firmale kuuluv Pakri tuulepark. Foto: Eero Vabamägi
Märksõnad
Tagasi üles