R, 9.12.2022

Ain Ainsaar: mulle ei meeldi need, kes...

Ain Ainsaar
, TLÜ emeriitdotsent
Ain Ainsaar: mulle ei meeldi need, kes...
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Ain Ainsaar
Ain Ainsaar Foto: Erakogu

Vaenukõne mõiste laienda­mine tekitab probleeme õigusemõistmisel ja mõistete defineerimisel, kirjutab füüsik Ain Ainsaar.

Sellist lausealgust oleme elus kõik kuulnud, nii kõnes kui ka kirjas, tuhandeid kordi. Või ka resoluutsemat, näiteks: «Ma põhimõtteliselt vihkan (ei salli / tolereeri) inimesi, kes...» Vahet pole!

Ükskõik kuidas see jätkub, neil lausungitel on ühine omadus, et väljendatakse sallimatust mingi hästi määratletud rahvavähemuse vastu. Vaenukõne, mis muud!

Seni on meie seadustes kriminaliseeritud vaid sellised vaenukõned, kus kutsutakse avalikult üles ­ühiselt kuidagi füüsiliselt vaenama mingit inimgruppi, nüüd aga tahetakse lisaks kriminaliseerida kõik siin mainitud tunnustega väljaütlemised.

Proovime, kuidas see lause võiks jätkuda: ...suitsetavad, ei salli suitsetajaid, ropendavad, on islami usku, varastavad, on valmis raha eest kodumaad reetma, sülitavad maha, ­peavad lemmikloomi, ei salli linnarebaseid või vikerkaarelipu all marssijaid, on valmis maaslamajat jalaga lööma, usuvad ja propageerivad üleloomulikke nähtusi, loevad ja räägivad horoskoopidest, kõnelevad ebakorrektselt emakeelt jne.

On kerge näha, et nii võib ­varsti igaüks saada kriminaalkahtlustuse. Ja siis võib su saatus sõltuda sellest, kas kohtumõistja on sinu arvamusega (eluaeg) päri olnud või mitte – mõlemad võimalused võivad olla võrdtõenäosed. Ja mis jääb nii järele põhimõttelisest sõnavabadusest? Raske on ette kujutada, milleks ja kuidas oleks vaja laiendada meie senist kriminaalseadustikku.

Nii võib ­varsti igaüks saada kriminaalkahtlustuse. Ja siis võib su saatus sõltuda sellest, kas kohtumõistja on sinu arvamusega (eluaeg) päri olnud või mitte.

Ah jaa, plaanitakse ju rängemalt kohelda selliseid vaenu­kõnesid, mis on suunatud ­eriti sünnipäraste vähemuste vastu. ­Teame ju kõik, et näiteks neeger on sündinud eluks ajaks musta nahaga.

Aga kuidas on selliste vähemustega nagu usklikud, suitsetajad, kehalt või vaimult haiged jt, kes kas pole võimelised vastavast seltskonnast väljuma, kuigi kunagi varem nad nagu tahtlikult said ehk teha oma valiku? Ja näiteks homoseksuaalid on teadlaste enamuse arvates selliseks sündinud, kuid kas seda teadmist saab eeldada absoluutselt igalt inimeselt?

Niisiis, vaenukõne mõiste laienda­mine paistab tekitavat esmalt ­raskusi mõistete defineerimisel ja hiljem kindlasti õigusemõistmise probleeme. Kokkuvõttes hakkab ikkagi sõnavabadus kannatama.

Märksõnad
Tagasi üles