Marika Kirch: uus keskkonnaminister näidaku võimekust asju otsustada

Marika Kirch FOTO: Erakogu

Viimastel aastatel olen keskkonnaametnikelt kuulnud etteheiteid elanike kohta, kes ei viitsi prügi sorteerida, ei viitsi jogurtitopse pesta ja üldse end kurssi viia, kuidas olla korralik rohekodanik. Ühesõnaga, rahvas on rumal ja laisk, kirjutab endine riigiametnik ja sotsioloog Marika Kirch. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kes peaks prügimajandust korraldama? Mulle on jäänud mulje, et meie rohelised aktivistid tegelevad rohkem puude kallistamise, perekonna määratlemise ja koolilaste protestimarsside korraldamisega. Keskkonnaametnikud aga piirduvad arvutimängulaadsete kodulehekülgede tellimisega. Probleem ei ole inimestes, vaid süsteemis.

Ilmselt on paljudel kodu ukse ees kolm konteinerit: biolagunev jääde, paber ja segaprügi. Ise olen püüdnud sorteerida prügi kuude alamliiki, st lisaks veel ohtlikud jäätmed, pandipakend ja muu pakend, nagu plast, metall, klaas. Kõige lihtsam on ohtlike jäätmetega, sest tavainimese igapäevaelus tekib neid vähe. Kõik teavad, et kõige rohkem tekib plastpakendeid. Neid tuleb likvideerida pidevalt.

Juba 15 aastat tagasi, kui kolisin Kakumäele elama, otsustasin hakata pakendeid sorteerima. Need sain viia Kakumäe Selveri juurde kogumistünni. See oli loogiline käik. Poodi minnes sai plasti, klaas- ja metallpurgid ära viia. Nüüd enam plast- ja metallpakendeid kaupluse juurde konteinerisse viia ei saa.

Mind ei huvita ametkondadega suhtlemine või prügifirmadega pragamine. Olen seda kõike teinud ja selle olematut mõju kogenud. Tulemus on miinusmärgiga. Olukord on läinud halvemaks. Prügi kogumine liigiti on tehtud elanikele keerulisemaks ning ametnikele ja prügifirmadele mugavamaks.

01.03.2021 03.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto