ETKI uudised ⟩ Kas biopreparaadid suurendavad mahevilja saaki?

Rukkitaimed 2018. a sügisel mulla kontrollvariandis. Vasakult paremale esimene on puhtimiseta ja pealt töötluseta, teine on puhitud ja pealt töödeldud esimese biopreparaatide seguga, kolmas on puhitud ja pealt töödeldud teise biopreparaatide seguga. FOTO: Tiia Kangor

Biopreparaadid (tuntud ka biostimulaatoritena, bioaktivaatoritena) on tooted, mis soodustavad taimede kasvu ja arengut, mõjutavad füsioloogilisi protsesse, aidates nii leevendada taimel tekkivaid stresse. Nii nagu inimesed ja loomad kannatavad ka taimed aeg-ajalt keskkonnast ja teistest elusorganismidest (näiteks umbrohtudest) tingitud stressi käes.

Kirjanduse andmetel võib põllukultuuride saagikus stressi tõttu väheneda isegi kuni 45%. Biopreparaadid on nagu sool supis, seega need on ainult väike lisand, taimede kasvu tagavad põhitööd peavad olema enne tehtud.

Millest biopreparaadid koosnevad?

Biopreparaadid jaotatakse kaheks – segu- ja nn puhaspreparaadid. Puhaspreparaadid võivad olla nn eluspreparaadid, need koosnevad mikroorganismidest (bakterid jt), aga ka taimeleotised (nõgeseekstrakt), huumuspreparaadid (vermihuumus), aminohappe, mükoriisa, vetika ja looduslike mineraalide baasil valmistatud preparaadid. Segupreparaadid koosnevad eeltoodud puhaspreparaatidest ja sisaldavad lisaks vitamiine, taimehormoone, orgaanilist ainet jms.

See, et taimekaitseprits mööda mahepõldu sõidab ja mulda või taimikut pritsib, on tänapäeval tavaline. Üks võimalus biopreparaate kasutada on neid pritsida mullale ja siis mõne põllutööriistaga mulda viia või töödelda taimikut. Seemneid saab töödelda ehk puhtida, et ergutada idanemist ja kiirendada taimede tärkamist.

Biopreparaatide kasutamise teeb keeruliseks see, et mitmed tooted, eriti eluspreparaadid on tundlikud temperatuuri, päikesekiirguse jt tingimuste suhtes, seega vajavad kasutamisel eritingimusi. Biopreparaatide tootjad on püüdnud seda probleemi lahendada.

Biopreparaatide kasutamise katse 2016–2019

Katsealal oli eelneval kahel aastal kasvatatud punast ristikut. Kultuuride järjestus oli järgmine: suvinisu 'Manu' (2016), kaer 'Kalle' (2017, 2018) ja talirukis 'Elvi' (2019).

Kahel esimesel aastal olid ühed preparaadid ja kahel viimasel aastal teised. Kasutati biopreparaatide segusid.

Kokku oli mullatöötlusi kahes variandis, seemnete puhtimist ja taimiku töötlust tehti kaheksas variandis. Lisaks olid mulla, puhtimise ja taimiku töötluse kontrollvariandid. Maheväetisi katses ei kasutatud.

Suurima efekti andis mulla töötlemine: kahel aastal neljast oli sellisel juhul keskmine teraviljasaak suurem.

2016. a suurenes suvinisu terasaak katsetes 7% ja 13%. Esimesel juhul kasutati biopreparaatide segu (Bactomix 5 0,5 l/ha, Hefe HumiExtract 3 l/ha). Teises segus olid efektiivsed mikroorganismid EM 20 l/ha, merevetikaekstrakt 4 l/ha, Raskila 4 l/ha, eraldi Sea90 6 kg/ha. Sel aastal oli keskmine õhutemperatuur normist kõrgem ja nisu kasvuajal esines põuda, mistõttu oli nisu proteiini- ja kleepevalgusisaldus suur, antud segude kasutamine tõstis neid kvaliteedinäitajaid veelgi.

2017. aasta niiske ja jahe ilm soodustas kaerakasvatust. Samad segud sellist saagilisa ei andnud, kuid tõstsid kaera proteiinisisaldust.

2018. a katses, mil kaer järgnes iseendale, koristati samuti märksa suurem keskmine saak biopreparaatidega töödeldud mullavariantidest. Biopreparaatide segu Bioorg EMO-N 0,1 l/ha, Bioorg EMO-P 0,1 l/ha, Bioorg VH 8 l/ha andis saagilisa 11%. Segu Baikal EM-1 0,3 l/ha, merevetika ekstrakt 3 l/ha, melass 3 kg/ha andis 12% suurema saagi.

Samade segude kasutamine 2019. a rukkisaaki mulla töötlemisel ei mõjutanud (foto 1).

Seemnete puhtimine ja ühekordne taimiku töötlus biopreparaatidega kiirendasid taimede algarengut, soodustasid narmasjuurte ja võrsete teket (foto 2), kuid sellega ei kaasnenud usutavat saagilisa. Teraviljade kasvuperiood on suhteliselt pikk ja selle aja jooksul mõjutavad saaki mitmed tegurid, mida ei jõua biopreparaatidega alati kiiresti leevendada.

Teraviljade kasvatamine neli aastat järjest ühel ja samal katsealal ei mõjunud mulla keemilisele koostisele ja mullaviljakusele hästi. Muld hapestus, vaesus teatud toiteelementidest ja langes mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Bilanss oli negatiivne, mullast viidi rohkem ära, kui sinna tagasi anti.

Tasuvuse nüansid

Kuigi mõned biopreparaadid on suhteliselt odavad ja nende kulunorm on väike, sõltub tasuvus siiski turul valitsevast viljahinnast. Peamine küsimus on, kas mahetootja saab toodangu turustada toiduviljana, millel on tavatoodangust kõrgem hind. Kui hinnad on võrdsed ja mahedalt kasvatatud viljahind ei kompenseeri väiksemat saaki, siis lisakulu ei kompenseeri saagi suurendamiseks tehtud kulutusi.

Kallimad biopreparaadid on nn eluspreparaadid, mis sisaldavad mikroorganisme. Kui nende kulunorm on väike, suudavad need tooted konkureerida odavama hinnaklassi preparaatidega. Eelistades segusid, nagu katses tegime, sõltub tasuvus sellest, kui mitut ja mis hinnaklassi toodet kasutada.

Mida õppida?

Selgus, et biopreparaatide mõju teravilja saagikusele ja kvaliteedile sõltus konkreetsest teraviljast, kasvutingimustest jms. Ühed ja samad preparaadid ühel aastal suurendasid terasaaki ja parandasid selle kvaliteeti, teisel aastal oli mõju vastupidine või puudus. Biopreparaadid on siiski ainult täienduseks teiste agrotehniliste võtete kasutamisele maheviljeluses. Need ei ole kunagi sama efektiivsed, nagu on maheväetised.

03.03.2021 05.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto