kohalik vaade ⟩ Leedus algas dokumendi ratifitseerimise ümber püha sõda

Leedu staarpreestriks nimetatud Algirdas Toliatas pälvis üleskutse eest Istanbuli konventsiooni mitte allkirjastada nii ühismeedias kui ka teistelt preestritelt kriitikat, mistõttu otsustas ta üleskutse hiljem kustutada.  FOTO: Arnas Strumila/Scanpix

Ajal, mil koroonapiirangutega on Leedus hüppeliselt sagenenud ka koduvägivald ja alkoholi kuritarvitamine ning vaimse tervise spetsialistid hoiatavad tõsiste tagajärgede eest, ei ole ühiskond käest lasknud kuldset võimalust veel ühel lahingutandril üksteise vastu sõdima minna. Leedus, kus on alati viljakas pinnas sisemisteks vastasseisudeks, on hiljuti leitud ühiskondlikuks kaklemiseks naistevastase vägivalla tõkestamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks loodud Istanbuli konventsioon.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Väidetavalt ristiti Leedu kõigist Euroopa riikidest viimasena, alles 1387. aastal. Paganaks olemise staatusest räägitakse veel täna­päevalgi uhkusega. Tegelikult ei näita see ainult kangekaelsust, vaid aitab selgitada teatud rahvuslikke iseloomuomadusi. Näiteks alaväärsuskompleksi ja ülekompenseerimist, olgu see siis vihkamises või armastuses.

Seetõttu kipuvad leedukad religiooni ja LGBT õiguste pärast nii tulist lahingut pidama, et jätavad isegi mõne fanaatiku häbisse. Istanbuli konventsiooni ümber toimuv on ideaalne näide. Konventsioon, mis edendab soolist võrdõiguslikkust ja võitleb soolise vägivalla, ennekõike naistevastase vägivalla vastu, võeti vastu 2011. aastal ja Leedu pole ikka suutnud seda ratifitseerida.

04.03.2021 06.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto