R, 7.10.2022

Mart Levo: üleliia palju pole e-tervise arengukavast ellu viidud

Marek Strandberg
, tehnoloogiatoimetaja
Mart Levo: üleliia palju pole e-tervise arengukavast ellu viidud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mart Levo digiplatvormi kasutab praegu kolm perearstikeskust.
Mart Levo digiplatvormi kasutab praegu kolm perearstikeskust. Foto: Raul Mee

Nii mõnestki perearstikeskusest on patsientidele teada antud, et nemad enam tavapärastele e-postitustele ei vasta. Koroonakoormus kulutab aja muudele tegevustele. See ei tähenda aga, et nad täielikult vaikivad. Viidatakse sellele, et suhtlust saab nüüdsest korraldada Leia.ai lahenduse kaudu. Millega on tegu ja kas see on patisendile ja tema andmetele turvaline lahendus, sellest räägib lahenduse looja, HealthCode AI OÜ looja Mart Levo.

Kes on peale teie veel Leia.ai loomise taga ja miks on sellist infosüsteemi vaja?

Leia rakenduse taga on kaks endist arsti ja üks tarkvarainsener ning seda ajendas looma muu hulgas asjaolu, et lähima viie aasta jooksul läheb pensionile 200 perearsti. Ühiskonnas on ka pettumust praeguse perearstisüsteemi toimimise suhtes. Me loodame, et tarkvara ei eira fakte ega unusta uuringute tulemusi.

Infosüsteemi loomise aluseks on veendumus, et meditsiinis valitseva personalipuuduse ja sellest tingitud patsientide rahulolematuse lahenduseks saavad olla ainult targad süsteemid. Tarkvaralahendused, mis aitavad hallata infovoogu ja patsiendi liikumist süsteemis, sellised, mis koguvad, salvestavad, analüüsivad ja kuvavad andmeid viisil, mis võimaldab otsustajal teha kiireid ning adekvaatseid järeldusi. Tahame, et masin võtaks üle kogu rutiinse ja minimaalset meditsiinilist teadmist vajava tegevuse, jättes arstile vaid tegevused, milleks ta on välja koolitatud ja kus loob kõige rohkem lisaväärtust. Tõhusalt toimiv süsteem saab olla vaid kombinatsioon targast inimesest ja targast masinast. Meie fookuses on eelkõige esmatasandi arstiabi, kus teostatud muudatustel on kõige suurem mõju rahva tervisele ja arstiabi kättesaadavusele.

Kui kaugele on tänaseks jõudnud riiklikult arendatav e-tervise süsteem?

Sotsiaalministeerium lõi e-tervise arengukava aastateks 2014–2020. Arengukava oli igati ambitsioonikas, initsiatiivirohke. Aastal 2021 seda asja vaadates tuleb samas tõdeda, et üleliia palju sellest just pole ellu viidud.

Suurim puudus on sellest, et infot ei salvestata andmebaaside infoväljadele, vaid riigi e-tervise süsteem on suures osas PDF-dokumentide ladu. Seal olevad andmed on halvasti töödeldavad. Näiteks haiguste sümptomeid ei kodeerita, mistõttu on andmetes märkimisväärne infokadu: analüüs jääbki tegemata. Paljuski on teenused alles lapsekingades, näiteks patsiendiportaal. Teenuse arendajatel puuduvad Tervise Infosüsteemis (TIS) testkeskkondade loomiseks ja katsetamiseks asjakohased «liivakastid».

Märksõnad
Tagasi üles