Vaatame esmalt tagasi viimasele paarile kuule: alates detsembri keskpaigast kõikus kahe kuu jooksul uute päevaste nakatunute arv pidevalt vahemikus 300–700, mis juba iseenesest muutis olukorra süngemaks kui mulluse eriolukorra ajal. Veebruari alguses läksid arvud juba sootuks hirmutavamaks ning hakkasid kuu lõpupoole iga päev ületama tuhande piiri.

Esimesed vead juba sügisel

Teadusnõukoja liige Krista Fischer nentis, et praeguse valitsuse tegevus pandeemia haldamisel ei ole olnud kuidagi piisav. Levik on lastud nii kaugele, et selle alla saamine saab olema väga keeruline.

«Hetkel ei ole mulle isiklikult muljet jäänud, et inimeste liikumine piisavalt vähenenud oleks ja see teeb üsna murelikuks,» tõdes Fischer.

Esimene viga tehti juba novembris. «Kiirelt kasvama hakanud nakatumisele ei reageeritud piisavalt jõuliselt – seda hoolimata faktist, et oktoobri viimasel ja novembri esimesel nädalal oli nakatumiskordaja R suuruseks 1,5. Tol hetkel ei oleks olnud väga karme piiranguid vaja, võimalik, et ka väga hästi läbimõeldud ja edastatud sõnumid avalikkusele oleksid mõju avaldanud,» meenutas Fischer. Sellega, et vajadus tõsisemate piirangute ja maskikohustuse järele oli juba sügisel, ei nõustu mitte ainult tervishoiueksperdid. Nii leidis näiteks ka haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Akadeemik Fischer möönis, et toona oli keeruline veenda otsustajaid piirangute vajalikkuses, kuna peamiseks kriteeriumiks oli meditsiinisüsteemi vastupidavus ja haiglate täitumus. Fakt, et kõige karmimad prognoosid ei läinud täide ka detsembris, tekitas ennatlikku optimismi, et ehk on Eestis võimalik hoida ühiskonda üsna lahti ka suhteliselt suurte nakatumisnäitajate juures, ilma et meditsiinisüsteem oleks üle koormatud.

Ratase valitsuse otsus valida sügisel inimeste isikliku vastutuse taktika töötas Andres Meritsa sõnul vaid osaliselt. Tõsi, selle taktika edust ei jäänud palju puudu. Merits usub, et kõigest kümme protsenti parem tulemus taganuks Soomega sarnase olukorra. Jaanuarikuine otsus leevendada piiranguid siis, kui olukord oli pelgalt stabiliseerunud, kuid mitte otsustavalt paranenud, ei saanudki hästi lõppeda. «Epidemioloogiliselt suurim viga oli kontaktõppe taastamine koolides, mis sattus lisaks kõigele veel külmale ajale, mis võimendas koolide sisekliimaga seotud probleeme. Kõik, kes vähegi tahtsid, võisid ette näha ja pididki seda tegema, mis sellega kaasneb,» sõnas Merits.

Valitsusevahetusega kaasnenud auk

Pandeemiavastasele võitlusele ei saanud paratamatutel põhjustel kaasa aidata ka valitsuse vahetumine.