R, 9.12.2022

Argo Luude: vaja on vastutajat

Argo Luude
, Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse esimees
Argo Luude: vaja on vastutajat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Argo Luude.
Argo Luude. Foto: Mihkel Maripuu
  • Kõik eraldi kogutud jäätmed ei jõua taaskasutusse
  • Omavalitsus vastutajana tähendab tihti, et vastutajat polegi
  • Tuleks luua ringmajandusorganisatsioon

Mida teha, et jäätmeid jõuaks ka päriselt rohkem ringlusesse, kirjutab Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse esimees Argo Luude (EKRE).

Eestis plahvatas pomm: ajakirjandus avalikustas, et kõik eraldi kogutud jäätmed ei jõuagi taaskasutusse. Tegelikult tundub, et «avastuse» tegid küll vaid ajakirjanikud, sest vähe sellest, et niiviisi on asjad olnud pikka aega, on kogu süsteem olnud üles ehitatud niimoodi algusest peale ja mitte ainult meil, vaid ka väga paljudes teistes Euroopa riikides. Ma ei taha hakata lahkama, kes on või oli süüdi, kuigi kohati on kummastav lugeda kriitikat isikutelt, kes ise olid vastutavad keskkonnaõiguse raamistiku ja praeguse jäätmekäitlussüsteemi loomise eest, riigi aadressil, mis justkui olevat kõik vussi keeranud. Paistab, et need pikad aastad riigi palgal olles ja Eesti jäätmemajandust korraldades ei teinud neile selgeks, et nemad ongi see «riik».

Ühiskond peab aru saama, et jäätmed ei ole väärtuslik ressurss. Jah, neid saab teatud tingimustel tõesti ressursina kasutada – selleks peavad jäätmed koosnema üheliigilisest materjalist, kuid ka siis on sellise materjali väärtus märgatavalt madalam kui n-ö originaalsel materjalil. Seetõttu on väga oluline, et materjalide hilisema taaskasutuskõlblikkuse eest peavad vastutama nendesamade materjalide tootjad. Praegu on näiteks pakendimaterjalile küll olemas nõuded ohutuse ja muu sellise kohta, kuid kas ja kuidas seda hiljem taaskasutada saab, ei ole enam tootja asi.

Tegelikult võiks olla süsteem selline, et materjali tootja annab sellega ühtlasi kaasa ka juhendi, kuidas seda taaskasutada ning kus on need kohad, kus seda teha. Samuti peaks riiklik (või miks ka mitte üleeuroopaline) maksusüsteem toetama selliste pakendite kasutamist, mida on võimalik mõistlike majanduslike pingutustega taaskasutada. Mida keerulisemast materjalist pakend, seda kõrgem peab maks olema.

Omavalitsused on valdavalt olnud huvitatud, et jäätmekäitlus oleks nende kodanikele nii odav kui võimalik.

Teine oluline asi, mis vajab lahendust, on vastutuse küsimus. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on olmejäätmete kogumise ja käitlemise eest vastutav kohalik omavalitsus ning pakendijäätmete kogumise ja hilisema taaskasutamise eest vastutavad need, kes selle pakendi müügile tõid. Kui pakendikogumise ja taaskasutamise vastutajad on teada – need on pakendite turule toojate (nimetagem neid siin tootjateks) moodustatud tootjavastutusorganisatsioonid –, siis omavalitsuste puhul on asi keerulisem.

Kuigi ka omavalitsus vastutab, et tema korraldatud jäätmete käitluse raames saaks võimalikult suur hulk jäätmeid taaskasutatud, on reaalsus olnud midagi muud. Omavalitsused on valdavalt olnud huvitatud, et jäätmekäitlus oleks nende kodanikele nii odav kui võimalik. Kuna omavalitsus korraldab oma territooriumil tekkivate jäätmete kogumise ja käitluse, pole näiteks viimased 15 aastat olnud eraettevõtetel üldse võimalust kaasa rääkida, kas ja kuidas on korraldatud liigiti kogumine või mis neist jäätmetest üldse saab. Selles valguses on täiesti imelik kuulata ettepanekuid, et probleemid saaks lahendatud, kui omavalitsuste õigusi jäätmekorraldamisel suurendada. Omavalitsustel on olnud aastaid ja on praegugi väga laiad õigused ja volitused jäätmekäitlust korraldada, aga tulemused ei ole olnud märkimisväärsed, mingite õiguste suurendamine vaevalt midagi päriselt muudaks.

Minu ettepanek on pigem luua uus struktuur, näiteks ringmajandusorganisatsioon, mille liikmed oleksid omavalitsused, jäätmete kogujad, käitlejad, taaskasutajad jne. Sellele organisatsioonile pandaks vastutus korraldada jäätmekäitlus nii, et nõutavad taaskasutuse sihtarvud saaksid täidetud, samuti võtaks see organisatsioon üle võimalikud riigile tehtavad trahvid sihtarvude mittetäitmise eest. Miks selline lahendus parem oleks?

See on hea sellepärast, et tekib selge vastutaja. Omavalitsusi on Eestis endiselt ca 70, seal töötavate inimeste motiivid, teadlikkus, haridus jne on väga erinevad, tihti toovad valimised kaasa ka inimeste vahetumise. Omavalitsus vastutajana tähendab sageli, et vastutajat polegi. Selge vastutaja tekkimine muudaks mängu ning see annaks ka võimaluse turul toimuvatele muutustele kiirelt reageerida.

2 MÕTET

  • Süsteem võiks olla selline, et materjali tootja annab sellega ühtlasi kaasa ka juhendi, kuidas seda taaskasutada ning kus on need kohad, kus seda teha.
  • Kui keskkonnaamet vastutaks taaskasutuse eesmärkide saavutamise eest, muutuks ka sealne suhtumine jäätmete taaskasutusprojektidesse märksa leebemaks.

Järgmine suur ja oluline muudatus, mida on tarvis teha, on liigiti kogumise mugavamaks muutmine. Juba mitu aastat tagasi tegid jäätmekäitlejad ettepaneku, et liigiti kogumise konteinerid tuleks viia klientidele võimalikult lähedale, eelkõige kodu juurde. Praegu kogutakse suur hulk jäätmeid just avalikes konteinerites (teate küll ju neid suuri tünne kusagil tanklate või kaubakeskuste juures), nende puhul aga on probleem, et konteineritesse sattub liiga palju selliseid jäätmeid, mis sinna ei sobi. Kui konteinerid on isikustatud, näiteks asuvad kortermajade juures, on usutavasti jäätmete kvaliteet ka märgatavalt parem. Kuna niiviisi jäätmeid kogudes on see märkimisväärselt kallim, on selle vastu seni seisnud tootjad, kelle kulud kasvavad. Siinkohal tuleb aga märkida, et ilma kulude kasvuta pole võimalik liigiti kogutud jäätmete kvaliteeti parandada.

Oluline muudatus, mis aitaks jäätmete taaskasutusele kaasa, oleks see, kui keskkonnaamet vastutaks samuti taaskasutuseesmärkide täitmise eest. Praegu kohtavad ettevõtjad liiga tihti sellist suhtumist, et kui on soov viia jäätmed otse põletusse või prügilasse, siis keskkonnaametil küsimusi pole ning load väljastatakse kiiresti. Kui aga keegi soovib hakata jäätmeid taaskasutama, siis tihti muutub keskkonnaameti bürokraatia ületamatuks: küsimustele ei tule lõppu, nõutakse järjest uusi ja uusi dokumente, uuringuid, selgitusi, sageli ei sobi plaanitav tehnoloogia või ei sobi saadav tulemus või ei sobi üldse midagi. Paljudel juhtudel loobuvad ettevõtted jäätmete taaskasutuse arendamisest, sest lihtsalt ei soovita bürokraatiaga maadelda. Kui keskkonnaamet vastutaks taaskasutuse eesmärkide saavutamise eest, muutuks ka sealne suhtumine jäätmete taaskasutusprojektidesse märksa leebemaks.

Tegelikult on jäätmete taaskasutuse suurenemiseks veel päris palju tarvis teha, aga olulisem on siin loetletud. Meeles tuleks aga pidada, et jäätmete liigiti kogumine on tähtis ja puudustest hoolimata jõuab siiski väga suur osa jäätmetest taaskasutusse. Mõne jäätmeliigi (näiteks papp, kile, alumiinium) puhul on taaskasutusse jõudvate jäätmete määr üle 75 protsendi. Kõik me saame anda oma panuse taaskasutuse arengusse, tehkem siis seda!

Märksõnad
Tagasi üles