Andrus Karnau: tülikas jäätmesegadus

Andrus Karnau. FOTO: Sander Ilvest

Viimastel nädalatel ajalehtedes ilmunud lood, mis räägivad segadusest pakendite sorteerimise ja ümbertöötamisega ning olmeprügi sisseveoga, viitavad sellele, et keskkonnaministeeriumi ega -inspektsiooni ei huvita, mis valdkonnas toimub. Või siis käib selle valdkonna kontrollimine üle jõu, kirjutab kolumnist Andrus Karnau.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Prügi on tulus kaup. Tundub ebaloogiline, et haisev sodi või katkine mööbel võiks väärtust omada, aga nii see on. Kui riigikontrolli andmeid uskuda, veab Eesti Energia aastas sisse 47 000–68 000 tonni segaolmejäätmeid Soomest, Suurbritanniast ja Iirimaalt. Ettevõte teeb seda sellepärast, et esiteks on neil vaja stabiilselt küttevoogu Iru elektrijaama jaoks, teisalt on see majanduslikult kasulik.

Põhjuseks, et prügi tasub Iirimaalt Eestisse vedada, on keskkonnanõuded. Jäätmeid käitada on nii kulukas ja keeruline, et lihtsam on need laeva toppida ja Tallinna saata. Rääkimata Soomest, sest Helsingist Tallinna on vähem maad kui Kuressaarest. Riigikontroll ütleb, et Eesti riik ei tea täpselt, mida Eesti Energia olmejäätmete sildi all sisse veab. Nii nagu riigiametnikud ei tea ka seda, mis toimub muus jäätmemajanduses.

06.03.2021 09.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto