T, 29.11.2022

Riigi vaktsiinistrateegia nörritab perearste

Loora-Elisabet Lomp
Riigi vaktsiinistrateegia nörritab perearste
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 52
TÜ peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on Tartu ülikooli perearstikeskuses kaks riskirühma nimistut, mõlemad nimistud said 36 doosi vaktsiini, aga nimistutes on kokku 600 kaitsepookimist vajavat inimest.
TÜ peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on Tartu ülikooli perearstikeskuses kaks riskirühma nimistut, mõlemad nimistud said 36 doosi vaktsiini, aga nimistutes on kokku 600 kaitsepookimist vajavat inimest. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Mitu kuud käib jutt, et vaktsineerimistempo pole see, mis olema peaks. Lõpuks on ­seda korduvalt kinnitanud ka sotsiaalministeeriumi kantsler ja minister. Kuigi räägitakse väikesest vaktsineeritud õpetajate, päästjate ja politseinike arvust ning tehti katseprojekt 60–69-­aastaste inimeste vaktsineerimiseks, on üle Eesti endiselt väga palju perearstikeskusi, kes pole saanud riskirühmi ära vaktsineerida.

Perearstid on valmis vaktsineerima, kuid vaktsiine ei anta. Ja kui antakse, siis on etteteatamisaeg väga lühike, mistõttu on ka ettevalmistus nimistus olijatele helistamiseks üürike. Postimehele teadaolevalt on see mure perearstidel üle Eesti.

Covid-19 seireuuringu juht, ülikooli perearstikeskuse perearst doktor Ruth Kalda oli üks neist, kes oli nõus rääkima avali­kult. Perearstikeskuses, kus Kalda töötab, tehakse täpselt nii palju kaitsepookimisi, nagu vaktsiini antakse. «Tegelikkuses on seis selline, et vaktsiine eraldatakse vaid teatud piirkondadele,» lausus Kalda. Näiteks Tartu piir­konna määras haigekassa riskipiirkonnaks vaid ühel korral, jaanuaris – siis tellitigi Pfizeri vaktsiini. Kalda sõnul oli Tartu ükikooli perearstikeskuses kaks riskirühma nimistut ja mõlemad nimistud said 36 doosi, ehkki nimistutes on kokku 600 inimest, kes vajaks kaitsepookimist.

Märksõnad
Tagasi üles