Riigi vaktsiinistrateegia nörritab perearste

TÜ peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on Tartu ülikooli perearstikeskuses kaks riskirühma nimistut, mõlemad nimistud said 36 doosi vaktsiini, aga nimistutes on kokku 600 kaitsepookimist vajavat inimest. FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Mitu kuud käib jutt, et vaktsineerimistempo pole see, mis olema peaks. Lõpuks on ­seda korduvalt kinnitanud ka sotsiaalministeeriumi kantsler ja minister. Kuigi räägitakse väikesest vaktsineeritud õpetajate, päästjate ja politseinike arvust ning tehti katseprojekt 60–69-­aastaste inimeste vaktsineerimiseks, on üle Eesti endiselt väga palju perearstikeskusi, kes pole saanud riskirühmi ära vaktsineerida.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Perearstid on valmis vaktsineerima, kuid vaktsiine ei anta. Ja kui antakse, siis on etteteatamisaeg väga lühike, mistõttu on ka ettevalmistus nimistus olijatele helistamiseks üürike. Postimehele teadaolevalt on see mure perearstidel üle Eesti.

Covid-19 seireuuringu juht, ülikooli perearstikeskuse perearst doktor Ruth Kalda oli üks neist, kes oli nõus rääkima avali­kult. Perearstikeskuses, kus Kalda töötab, tehakse täpselt nii palju kaitsepookimisi, nagu vaktsiini antakse. «Tegelikkuses on seis selline, et vaktsiine eraldatakse vaid teatud piirkondadele,» lausus Kalda. Näiteks Tartu piir­konna määras haigekassa riskipiirkonnaks vaid ühel korral, jaanuaris – siis tellitigi Pfizeri vaktsiini. Kalda sõnul oli Tartu ükikooli perearstikeskuses kaks riskirühma nimistut ja mõlemad nimistud said 36 doosi, ehkki nimistutes on kokku 600 inimest, kes vajaks kaitsepookimist.

06.03.2021 09.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto