R, 9.12.2022

Euroopa Keskpank peab turgudele kindlust süstima

AFP/BNS
Euroopa Keskpank peab turgudele kindlust süstima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kutsub tõenäoliselt valitsusi üles kulutusi suurendama, et majandust toetada.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kutsub tõenäoliselt valitsusi üles kulutusi suurendama, et majandust toetada. Foto: Foto: Pool/reuters/Scanpix

Euroopa Keskpank (EKP) kinnitab neljapäeval eeldatavasti pühendumust lõdvale rahapoliitikale, sest euroala majandust on rusunud mure inflatsiooni pärast ja aeglane vaktsineerimine.

Sel nädalal toimuval EKP nõukogu istungil on ilmselt kesksel kohal hiljuti kogu maailmas tõusnud võlakirjade tootlus, mille põhjustasid inflatsiooni kiirenemise märgid. Investorid kardavad, et hinnakasv võib sundida keskpanka intressimäärasid tõstma, see muudaks laenamise kallimaks ja aeglustaks pandeemiast taastumist. «EKP president Christine Lagarde peab veenma turge, et keskpank on pühendunud soodsate finantstingimuste tagamisele,» kirjutasid pangakontserni Unicredit analüütikud.

Oodatakse ka, et ECB langetab euroala tänavuse majanduskasvu prognoosi. Endiselt kehtib palju piiranguid, kuna euroalal on raskusi koroonaviirusega nakatumiste arvu vähendamisel, samas kui vaktsineerimise tempo jääb alla sellistele riikidele nagu USA või Suurbritannia.

Võlakirjade tootlus kasvab

Keskpank on majanduskasvu ja kiduva inflatsiooni toetamiseks hoidnud intressimäärasid pikalt ajalooliselt madalal tasemel ja isegi negatiivsena ning pakkunud odavaid laene pankadele. Pandeemia puhkemisele vastas EKP 1,85 triljoni eurose erakorralise varaostuprogrammi PEPPi käivitamisega lisaks varasemale varaostuprogrammile, mille tempoks on 20 miljardit eurot kuus. Suurte võlakirjaostude eesmärk on tagada laenuraha voog 19 riigist koosnevas ühisrahaklubis, et ergutada tarbimist ja investeeringuid.

Keskpank on korduvalt rõhutanud, et kavatseb hoida oma rahapoliitika ülilõdvana «nii kaua kui vaja».

«Kuna puuduvad väljavaated, et muutuks tema poliitika, saab fookus olema keskpanga püüetel selgitada, kuidas ja millal suurendab ta võlakirjaoste vastusena võlakirjade tootluse kasvule,» ütles nõustamisfirma Capital Economics ökonomist Andrew Kenningham. Mõni vaatleja ootab, et EKP suurendaks PEPPi ostude tempot või pikendaks kava kestust märtsist 2022 edasi, teiste arvates aga võib keskpank leppida teatega, et «monitoorib» tootluse olukorda.

Euroopa võlakirjade tootlused pole teinud läbi päris sellist hüpet kui USA riigikassatähed, mis peegeldab nii optimismi USA majanduse suhtes kui ka hirmu Washingtoni 1,9 triljoni dollarilisest abipaketist tingitud inflatsiooni ees. Igatahes on Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootlus aasta algusest kasvanud 0,31 protsendi võrra. Prantsusmaa kümneaastaste võlakirjade tootlus on kerkinud 0,32 ja Itaalial 0,24 protsendi võrra, viitas Prantsuse IESEG ärikooli õppejõud Eric Dor.

Aeglane taastumine

Tootlusi jälgitakse hoolega, sest need kujutavad endast juhiseid pankade laenuintressidele ja EKP püüab vältida soodsa laenuraha lõppu enne, kui pandeemiast toibumine on hoo sisse saanud.

EKP on korduvalt rõhutanud, et kavatseb hoida oma rahapoliitika ülilõdvana «nii kaua kui vaja» ja kasutada «kõiki oma instrumente», et saavutada oma just alla kahe protsendi jääv inflatsioonieesmärk. Euroala inflatsioon oli 0,9 protsenti jaanuaris ja veebruaris, olles teinud suure hüppe mitu kuud kestnud üldise hinnalanguse järel, kui koroonapandeemiast tingitud piirangud kärpisid tarbijate nõudlust.

Rida ühekordseid tegureid põhjustab ootuste kohaselt tarbijahindade edasise tõusu sel aastal ja võib-olla isegi eesmärgi ületamise, mis muudab EKP töö keerulisemaks. Hinnatõus, mille põhjustab Saksamaa müügimaksu kärpe tagasipööramine või ajutised hinnatõusud, mis tekivad juuksuritöökodade ja teiste äride taasavamisel, ei kujuta endast seda inflatsiooni, mida EKP tahab, ütlesid panga ING ökonomistid.

«EKP pigistab nende arengute peale silma kinni. See pole kerge ülesanne, kuid igasugune rahapoliitika enneaegne normaliseerimine ähvardab kägistada majanduse endiselt hapra toibumise,» kirjutasid nad. EKP viimane prognoos nägi tänavu ette üheprotsendilist inflatsiooni ja 3,9-protsendilist majanduskasvu.

Kuna pandeemiaga kaasnevad probleemid eeldatavasti pidurdavad euroala taastumist, siis kordab Lagarde ilmselt oma üleskutset valitsustele aidata suuremate kulutuste abil piirkonna majandust taaskäivitada. AFP/BNS

Märksõnad
Tagasi üles