Juhtkiri ⟩ Otsustavust, Kaja Kallas!

  • Nakatumine Eestis on äärmiselt kõrge
  • Meditsiin on jõudnud toimetulekupiirini
  • Senistest piirangutest ei piisa
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Praegu on tagumine aeg jõuliste otsuste tegemiseks, et koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla saada. On hea, et see arusaamine on jõudnud ka peaminister Kaja Kallaseni. Ta kirjutas eile, et kui teated viiruse nn Briti tüve ulatuslikust levikust vastavad tõele, siis peame oma riigi lähemaks ajaks lukku panema.

Kusjuures Euroopas nähtud kõige karmimate piirangutega võrreldes on praeguseks räägitud sulgemiskavad ikkagi veel suhteliselt leebed ja inimlikud. Teeme siis vähemalt needki ära. Seda tuleks teha sõltumata Briti või Lõuna-Aafrika tüvedest, sest ilma nendetagi on nakatumine Eestis äärmiselt kõrge.

See, et veebruari viimasest nädalast alates on nakatumiskordaja veidi langenud, näitab, et kehtestatud piirangutel oli mõju. Kokkuvõttes on nakatumiskordaja aga ikkagi umbes 1,2, mis tähendab, et igal järgmisel nädalal on nakatunuid 20 protsendi võrra rohkem. Selleks, et viirus taanduks ja võiksime loota enam-vähem inimlikku suve, on vaja nakatumiskordaja saada kiiresti ühest väiksemaks.

Just praegu, kui teed ja isegi metsarajad on väga libedad, on päris lihtne endale ette kujutada palju räägitud meditsiinisüsteemi kokku kukkumist. Libised, kukud ja murrad käeluu. Ei ole ju päris võimatu? Siis aga ootad palju-palju tunde, et keegi sulle valuvaigistava süsti tegemiseks ja ravimiseks aega leiaks. Me ei peaks väikeses Eestis järele proovima, kuidas on elu oludes, kus jää peal kukkuja või autoõnnetusse sattunu aitamine ongi tema enda asi, sest haiglad on sedavõrd hõivatud koroonahaigete eest hoolitsemisega.

Kokkuvõtvalt võiks selle kohta öelda: parem hilja kui mitte midagi.

12

1500 nakatunut päevas tähendab, et iga päev lisandub haiglaravi vajajatele 100–120 inimest, kusjuures 10–15 inimest neist sureb. «Oleme reaalselt olukorras, kus meie meditsiin on jõudnud toimetulekupiirini (rääkimata muudest nii laialdase nakatumisega seotud probleemidest). Tegelikult on see piir juba ületatud, sest plaaniline ravi on suures osas peatatud ja tugevalt häiritud on ka erakorralise abi andmine,» kirjutas mõne päeva eest akadeemik Krista Fischer.

Kirjutasime kuu aja eest Postimehe juhtkirjas: «Paneb imestama muretus ja arutelu puudumine koroonaviiruse Briti tüve leviku üle Eestis. Seda samal ajal, kui näiteks soomlased on juba selle kartuses piiranguid kehtestanud.» (PM 11.02) Eestis on ses asjas liigutud edasi pigem kinniste kui avatud silmadega ning korratud, et vahet polevat, millised tüved meil siin liiguvad.

Vast ikkagi on vahet? Kui suurema nakatamisvõimega viirusetüvi saab ülekaalu, nagu uudiste järgi on Helsingis juba juhtunud, siis senistest piirangutest ei piisa.

Nüüd saab siis Briti tüvest ka Eestis poliitilise suuna muutmiseks tarvilik ettekääne. Kusjuures olgu õigluse huvides öeldud, et samasugust leebet, pigem majanduse pärast muretsevat suunda harrastas ju ka eelmine valitsus. Kokkuvõtvalt võiks selle kohta öelda: parem hilja kui mitte midagi.

08.03.2021 10.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto