Tervise lühiuudised

Napp uni on seotud suurema dementsusriskiga FOTO: MADIS LUIK/SAKALA

Napp uni on seotud suurema dementsusriskiga

Brighami haiglas korraldatud uuringust selgus seos vanemate inimeste unehäirete ning dementsuse riski vahel. Inimestel, kes magasid vähem kui viis tundi järjest, oli tulevikus kaks korda suurem oht silmitsi seista dementsusega kui nendel, kes magasid öösel seitse või kaheksa tundi. Une ning dementsuse vahelise seose uurimiseks kasutati üle 65-aastastelt alates 2011. aastast riiklikult kogutud andmeid. The Harvard Gazette / PM

Vaktsineerimispass hõlbustab reisimist

Rahvusvaheline lennutranspordi assotsiatsioon teatas, et nad võtavad kasutusele digitaalse reisipassi. See on samm lähemale karantiinivabale reisimisele. Uus rakendus võimaldab valitsusele ja lennuettevõtetele ligipääsu inimese andmetele, mis puudutavad koroonatesti ja vaktsineerimist. Vaktsineerimispass on digitaalne dokument, kus on kirjas, kas inimene on viiruse vastu vaktsineeritud või mitte. Info esineb QR-koodi kujul, mis näitab ära ka selle, kui isikul on Covid-19 testimise järel saadud negatiivne tulemus. CNBC/PM

60 protsenti märtsis elektrooniliselt saadetud vaktsineerimiskutsetest ei jõudnud inimeste isiklikule meiliaadressile.

Müüjate vaktsineerimist hoiab ootel e-kaubandus

Miks ei vaktsineerita poetöötajaid eelisjärjekorras nagu haridustöötajaid? Valitsuse teadusnõukoju juhi viroloogiaprofessor Irja Lutsari sõnul ei ole praegune vaktsiinikogus piisav, et vaktsineerida ära kogu Eesti elanikkond. «Seega on praeguse vaktsineerimise strateegia eesmärk vältida rasket haigust, haiglate ülekoormust ning raskest haigusest tulenevaid Covid-19 tagajärgi, nagu surm ja krooniline haigus,» ütleb ta. Lutsari sõnul mängib rolli ka see, kas on alternatiivseid võimalusi. «Kuna edukalt areneb e-kaubandus, siis poemüüjatel on kontaktide vältimine võimalik. Samas e-õpe ei pruugi kõigile lastele või noortele sobida, seetõttu on alustatud õpetajate vaktsineerimisega enne kui poemüüjate vaktsineerimisega.» PM

Mida teeb vaktsiin kehas?

Ida-Tallinna Keskhaigla geneetik Kairit Joost kummutab mRNA vaktsiinidest leviva müüdi. «RNA ei saa muuta DNA-d,» kinnitab ta.

«MRNA vaktsiinis on salvestatud geneetiline informatsioon, mis ütleb rakkudele, kuidas kokku panna kroonaviirusele iseloomulik ogavalk. Rakud tunnistavad seda kui võõrvalku ja hakkavad selle vastu ehitama kaitsekehi. Immunoloogiline reaktsioon on samasugune, mida saavutame viiruste või teiste vaktsiinide korral. See, kuidas info meie rakkudeni jõuab, on teistsugune meetod.»

Kairit Joosti sõnul ei mõjuta mRNA vaktsiin DNA tavapärast muutlikkust, ei tekita mutatsioone ja ei muuda geene. «mRNA vaktsiin ei ole ohtlikum kui tavapärased vaktsiinid. Kuigi tegu on uudse tehnoloogiaga, on kliinilistes katsetes sarnast vaktsiine aastaid katsetatud,» räägib Joost.

Seotud lood
08.03.2021 10.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto