25 aastat inimarengu aruandeid näitavad Eesti edulugu

Hariduse infrastruktuuri parandamisele suunatud Tiigrihüppe projekti käigus toimus Eesti koolide ühendamine internetti. Pildil tiiger aastal 1998.   FOTO: Ain Protsin/Scanpix Baltics

Eesti on järjekindlalt roninud välja 1990. aastate alguse sotsiaalsest ja majanduslikust pommiaugust. ÜRO inimarengu aruanded näitavad veenvalt, kuidas see meil õnnestus – oma probleemide ja väikeste tagasilöökidega –, et oleme nüüd 30 maailma kõige kõrgemalt arenenud riigi hulgas.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

ÜRO Arenguprogramm hakkas 1990. aastast kasutama inimarengu indeksit (IAI) riikide arengutaseme hindamise meetodina. Võrdlus on oluline selleks, et mõista, kus riigis ja milliste võimalike tegurite tõttu on areng olnud hoogne ja kus seisma jäänud. IAI aluseks on võetud kolme eluvaldkonna näitajad: eeldatav eluiga, haridus ja majanduslik võimekus. Kuni 2008. aastani oli indeksi hariduse komponendi osaks täiskasvanute kirjaoskus, sealt edasi arvestati aga keskmiselt koolis käidud aastaid.

Alguses segadused andmetega

1990. aastate esimene pool oli Eestis sotsiaal-majanduslikult väga pingeline. Me alles õppisime nõukogudejärgses ühiskonnas ja plaanimajanduse varemetel elama. Vägivaldsete surmade määr oli 1990ndatel väga kõrge, kuid nüüd on see näitaja liikunud 16 protsendilt viiele protsendile surmade üldarvust, sealhulgas on liiklusõnnetustes hukkunuid viimastel aastatel 7–8 korda vähem ja tahtlikke tapmisi üle kümne korra vähem võrdlusalusest ajast.

1995. aastal EIAs avaldatud võrdlustabelist teiste riikidega ilmneb, kui võrreldamatud olid meie indeksi aluseks olnud arvud teiste riikide andmetega. Eesti asus selles tabelis silmapaistvalt kõrgel, 29. kohal – selle lähedale oleme päriselt jõudnud alles tänapäeval.

Niivõrd kõrge tulemuse andsid 1992. aastal eeldatav keskmine eluiga – 71,2 aastat –, 99-protsendiline kirjaoskus ning sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta – 1991. aasta seisuga 8090 (!) USA dollarit. Samast väljaandest leiame aga ka hoopis teised andmed Eesti kohta: keskmine eluiga aastal 1992 – 69,6 ja aastal 1993 – 68,3 aastat ning rahvuslik kogutoodang (RKT) elaniku kohta aastal 1992 – 1343 USA dollarit ja 1993. aastal 1097 dollarit.

Sellist segadust hilisemates väljaannetes enam ei ole, sest Eesti statistika hakkas korralikult tööle.

«Inimareng on termin, mida autorid on mõistnud järgmiselt. Iga inimese loomulikuks sooviks on elada kaua, huvitavalt ja kindlustatult. Eluiga sõltub inimese tervisest. Raskesti määratletav huvitavalt elamine sõltub haridusest, mis teritab uudishimu, ja uudishimust, mis ärgitab oma sõna sekka ütlema. Kindlustatus ehk inimväärne elu sõltub inimese tööst. Tegelikus elus mõjutavad kõik kolm tingimust üksteist sedavõrd, et nad põimuvad tervikuks, mida võimegi nimetada inimarenguks,» kirjutas president Lennart Meri 1996. aastal EIA eessõnas.

1996. aastal loeti kokku internetiga ühendatud arvutid, selle näitajaga – 34 ühendatut 10 000 elaniku kohta – olime maailmas üsna tagaotsas. Soomes oli see arv siis juba 452. Personaalarvuteidki oli meil vähe – seitse saja elaniku kohta, kuigi Soomeski ei olnud see arv suur – 15.

09.03.2021 11.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto