Koroona-aasta maamajade ostuhuvi ei tõstnud

Tundus, et mullu hakati rohkem maamaju ostma, aga arvud seda ei kinnita. FOTO: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Kui eelmisele viirusest räsitud aastale tagasi vaadates on räägitud suurenenud huvist maamajade vastu, siis arvud seda ei kinnita. Mullu kasvas väljaspool linnasid hoonestatud elamumaaga tehingute arv vaid mõni protsent.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

„Hoonestatud elamumaaga tehinguid oli 2020. aastal 3940 ja 2019. aastal 3711 – on justkui rohkem. Samas korterite tehingud vähenesid kümme protsenti. Nii et huvi on suurem küll, aga et see just koroonaga on seotud, ei ütleks. Huvi maal asuvate eluasemete vastu on tegelikult juba mitu aastat kasvanud. Ka elatustase on tõusnud ja saadakse endale veidi rohkem lubada ka summa poolest,” lausus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel.

Elamiseks Setumaa ja suvitamiseks saared

Linnavälise hoonestatud elamumaaga tehti mullu tehinguid 382 miljoni euro eest, aasta varem 364 miljoni euro eest. Eriti kõnetavad eestlasi maakohad, mille juures on veesilm või asuvad need ranniku lähedal. „Eestimaalased on ikka veeusku,” lausus Tõnis Rüütel. Ta rääkis, et eluaseme muutusega tehakse teinekord väga suuri hüppeid ja uskumatult populaarseks on muutunud Setumaa.

10.03.2021 12.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto