JULGEOLEK ⟩ Krista Aas, Oskar Gross: andmed on digitaalse maailma DNA

Meie isiklikke andmeid pahategude kordasaatmiseks on lihtsam kätte saada, kui arvata võiks. Seetõttu peaks iga inimene küberhügieenist kinni pidama. FOTO: Shutterstock

Kuigi küberkuritegude uurimise keerukus on üldteada, annab politsei oma parima, et kurjategijad vastutusele võtta. Ka internetis toime pandud süüteol peab olema füüsilises maailmas tagajärg, kirjutavad politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas ning keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Turvalisus virtuaalmaailmas toimib ainult siis, kui selle peale on mõeldud igal tasandil. Loogika on lihtne – kui ettevõte satub küberrünnaku ohvriks, siis tuvastatakse kompromiteeritud arvutid, kupatatakse võõras oma süsteemidest välja, lapitakse augud kinni, hinnatakse edasisi riske ja minnakse eluga edasi.

Kui olukord on keerulisem või seadus nõuab, kutsutakse appi või teavitatakse riigi infosüsteemi ameti (RIA) üksust CERT-EE, mille ülesanne on tuvastada, jälgida ja lahendada Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente. Samuti on oluline teavitada politseid, kes peaks välja selgitama «kes tegi». Kuid päriselu on paraku keerulisem, kuna turvalisus on tõeliselt tagatud vaid siis, kui selle peale on mõeldud igal tasandil.

10.03.2021 12.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto