Tartu rahu sõnastus määrab sada aastat hiljem inimeste saatust

Kehras elava Elmi Abo passisaaga mõjutab sadade Eesti optantide järeltulijaid. Ühe versiooni järgi ei pruugi ametnikud olla konkreetselt Elmi Abole sünnijärgse kodakondsus andmise vastu, kuid ei taha seda anda hoopis julgeolekukaalutlusel: kui tunnistataks Abo kodakondsust, peaks sama tunnistama ka paljude teiste, sealhulgas Venemaal elavate eestlaste kohta. FOTO: Tairo Lutter

Sada aastat tagasi Tartu rahulepingu kohaselt Eestisse opteeruda soovinud inimeste sünnijärgse kodakondsuse vaidlus jätkub nüüd järgmises kohtuastmes, sest esimese kohtu otsus ja politsei arvamus on kokku põrganud nendega vastupidisele seisukohale asunud Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaande autorite omaga.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tallinna halduskohtunik Kadri Sullin tegi jaanuaris otsuse, millega jättis sünnijärgse kodakondsuse õiguseta Abhaasias sealsete eestlaste Sulevi külas sündinud 73-aastase Elmi Abo, kelle vanaemale koos lastega väljastas Eesti riik 1920. aasta suvel kodakondsuse tunnistuse ning passi. Sada aastat hiljem politsei- ja piirivalveamet (PPA) neid dokumente enam ei tunnista ning keeldus juunis Elmi Abole andmast sünnijärgset kodakondsust. Abo kaebas PPA kohtusse, kuid Tallinna halduskohus asus PPA poolele.

Sadade omaaegsete optantide järglaste huve puudutav põhimõtteline vaidlus jätkub nüüd Tallinna ringkonnakohtus. Abo kodakondsuse kohta tehtav otsus võib luua pretsedendi, mis hõlbustaks paljude tema saatusekaaslaste püüdu Eesti kodanikuks saada.

10.03.2021 12.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto