K, 8.02.2023

Kliiniline psühholoog: vaimse tervise «eriolukord» on kestnud juba aasta

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Kliiniline psühholoog: vaimse tervise «eriolukord» on kestnud juba aasta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kliinilise psühholoogi Mirjam Ooli sõnul on kogu maailmas viiteid sellele, et inimesed on viimase aasta jooksul kogenud suuremat ärevust ja pinget ning rohkematel inimestel on esinenud depressioonile iseloomulikke sümptomeid. 
Kliinilise psühholoogi Mirjam Ooli sõnul on kogu maailmas viiteid sellele, et inimesed on viimase aasta jooksul kogenud suuremat ärevust ja pinget ning rohkematel inimestel on esinenud depressioonile iseloomulikke sümptomeid. Foto: Shutterstock

Alates eelmisest kevadest on iga inimene kogenud tavapärasest kõrgemat ärevustaset ja muret nii enda, lähedaste kui ka oma tuleviku pärast, ütleb Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Mirjam Ool. «Vaimse tervise mõttes oleme olnud «eriolukorras» terve viimase aasta,» tõdeb ta.

Ooli sõnul on enamikul toimunud elus suured muutused. «Elustiil on muutunud oluliselt passiivsemaks: vähenenud on füüsiline koormus, suhtlemisvõimalused ja mitmekülgne meelelahutus ning hobitegevused,» ütleb ta. Samuti on suur hulk inimesi kogenud muutusi ka tööelus: töökoormuse tõusu või langust, tööülesannete muutumist või lausa töökaotust ja -vahetust. Koos elavaid inimesi mõjutab varasemast suurem ühine ajaveetmine ja suhtlemine. «Meid mõjutavad nii ebamäärasus ja teadmatus, kontrollitunde kadumine oma elu üle kui ka isoleeritus teistest inimestest. See on mõjutanud kõiki – ka inimesi, kellel endal või kelle perekonnas ei ole olnud koroonaviirusega nakatunud inimesi, ja ka neid, kes on pealtnäha igati hästi muutustega toime tulnud. See aasta on igale inimesele mingil määral stressirohke olnud ja pikaajalisel stressil on tagajärjed meie vaimsele ja füüsilisele tervisele,» räägib Ool.

Vaimse tervise alustalad paigast nihkunud

Psühholoogi hinnangul pöörduvad praegu psühholoogilise abi poole inimesed, kes on kurnatud suurest õppe- või töökoormusest, lastega tegelemisest või keerulistes peresuhetes viibimisest. «Peamine grupp inimesi on aga need, kellel on juba enne pandeemiat esinenud psüühikahäiretele iseloomulikke sümptomeid või toimetulekuraskusi. Viimane aasta on teinud raskemaks tervenemise ning sümptomeid süvendanud.»

Statistilisi andmeid psüühikahäirete esinemissageduse kohta pandeemia ajal alles kogutakse, kuid Ooli sõnutsi on kogu maailmas viiteid sellele, et inimesed on viimase aasta jooksul kogenud suuremat ärevust ja pinget ning rohkematel inimestel on esinenud depressioonile iseloomulikke sümptomeid. «Liikumis- ja suhtlemisaktiivsuse langus ning üksi kodus olemine loovad soodsaid tingimusi ka alkoholitarvitamise suurenemisele, mis on omakorda seotud unehäirete ja meeleolulangusega,» lisab Ool.

Vaimse tervise turgutamiseks soovitab psühholoog ka piirangutega olukorras püüda elu elada võimalikult mitmekülgselt. «Vaimset ja füüsilist tervist aitavad hoida füüsiliselt aktiivne olemine, regulaarne ja piisav uni, tervislik toitumine, alkoholi tarvitamise piiramine, lähedastega suhtlemine, võimaluste leidmine meelelahutuseks ja hobitegevusteks ning negatiivsete uudiste lugemisest hoidumine, kuulujuttudele tähelepanu mitte pööramine ja sotsiaalmeedias enda võrdlemisest hoidumine,» loetleb Ool. «Kuid kõige tähtsam «tehnika» võiks olla leplikkus enda ja teiste vastu,» nendib ta.

Märksõnad
Tagasi üles