Juhtkiri ⟩ Hinnata riske õigesti

  • AstraZeneca kasutamise peatamine maksab kokkuvõttes rohkem elusid
  • Eesti peaks kõhklevatelt riikidelt vaktsiine endale juurde hankima
  • Iga riik peab hindama oma riske ise ja käituma parimal võimalikul viisil
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Eelmisel nädalal ilmnes, et AstraZeneca vaktsiini saanud inimestel on esinenud eluohtlikke kõrvalmõjusid. On oluline uurida kõiki kõrvalmõjude juhtumeid, et välja selgitada reaalsed terviseriskid. Kuid peatada vaktsineerimine iga ootamatuse puhul maksab kokkuvõttes rohkem elusid.

Praeguseks on kaksteist riiki, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia ning meie naabrid Läti ja Rootsi peatanud selle vaktsiini kasutamise. Paraku tekitab nende otsus rohkem kahju kui kasu, kaasa arvatud meile.

Euroopa Liit pöörab oma elanike turvalisusele väga palju tähelepanu. Ohutuse ja puhtuse regulatsioonid kaitsevad tarbijat tema elu igal sammul. Kuigi seda ettehooldust on nimetatud ka kanaemalikuks, ei taha keegi saada kuskilt listeeriat või kannatada ohtliku toote pärast, sest puuduvad standardid ja kontroll kaupade ja teenuste üle.

Kuid igal hea asi võib muutuda iseenda vastandiks, kui seda saab liiga palju. Ja ettehooldusega on sama lugu. AstraZeneca vaktsiinisüsti on Euroopas saanud 17 miljonit inimest ja teadaolevaid tromboosijuhtumeid on vähem kui 40. Tõsi, Saksamaal registreeriti seitse tromboosist tingitud surmajuhtumit nende 1,3 miljoni inimese hulgas, kes olid hiljuti sellega vaktsineeritud.

Aga ka seda ei ole palju. Võrdluseks olgu öeldud, et Eestis oli eilseks surnud 739 koroonaviirusega nakatunut, mis on üle saja korra rohkem kui seitse tromboosisurma 1,3 miljoni AstraZenecaga vaktsineeritud sakslase hulgas.

Ühendkuningriigis on tehtud Ast­raZenecaga 11 miljonit vaktsineerimist ja ohtlikke kõrvalmõjusid pole täheldatud. Seetõttu hindavad epidemioloogid, et tõenäosus surra Ast­raZeneca vaktsiini kõrvaltoimete tõttu on umbes 100 000 korda väiksem kui surra koroona tagajärjel.

Tänaseks on AstraZeneca ohutegurid arstide hulgas väga hästi teadvustatud. Eesti ei ole küll vaktsineerimist peatanud, kuid tromboosiriski hinnatakse iga vaktsineeritava puhul hoolega.

Kõigele lisaks on tänaseks tromboos kui AstraZeneca vaktsiini ohutegur arstide hulgas väga hästi teadvustatud ning selle terviseriskiga inimesi ei vaktsineerita. Eesti ei ole peatanud AstraZenecaga vaktsineerimist üldiselt, kuid tromboosiohu tõenäosust hinnatakse iga vaktsineeritava puhul hoolega. Võime ehk rehepaplikult rõõmustada, et võibolla jääb tänu teiste riikide kõhklustele AstraZeneca vaktsiini meie jaoks rohkem, kuid kasutuse peatamine mujal suurendab umbusku selle suhtes meilgi. Selle ületamine ei pruugi olla kerge.

Tuleb arvestada, et iga vaktsineerimisega kaotatud päev pikendab võitlust koroonapandeemiaga ja toob kaasa rohkem surmasid, iseäranis nüüd, kui mõned Euroopa riigid on juba kolmanda laine alguses.

Kuigi AstraZeneca vaktsiini kasu kaalub statistiliselt igal juhul üles sellega kaasnevad võimalikud terviseriskid, ja seda ka Saksamaal, kus juhtumeid on olnud proportsionaalselt rohkem, tuleb kõrvaltoimete suhtes siiski olla väga tähelepanelik.

Samas ei maksa kõrvaltoimepaanikaga kaasa minna lihtsalt seetõttu, et mõni mõjukas riik on näinud põhjust vaktsineerimine ajutiselt peatada. Iga riik peab hindama oma riske ise ja käituma nii, et see parimal viisil aitaks kaasa pandeemia kontrolli alla saamisele.

16.03.2021 18.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto