E, 3.10.2022

GRAAFIKUD ⟩ Koroonaviiruse tõttu satub haiglasse aina enam noori

Loora-Elisabet Lomp
Koroonaviiruse tõttu satub haiglasse aina enam noori
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Kiirabibrigaadid transportimas Lasnamäe ja Maardu koroonahaigeid Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kiirabibrigaadid transportimas Lasnamäe ja Maardu koroonahaigeid Ida-Tallinna keskhaiglasse. Foto: Tairo Lutter

Briti tüve domineerimine on toonud Eesti haiglavõrgustikku rohkelt nooremaid koroonapatsiente, kes põevad haigust veel agressiivsemal kujul, kui põeti möödunud kevadel. Lisaks haiglapatsientide vanusele on allapoole liikunud ka haiglaravi kestuse pikkus. Viimase üheks põhjuseks on ka surm. 

Praeguseks on piirangute mõju viinud alla haiglaravile sattujate arvu prognoosi, mis näeb nüüd ette kuni tuhande patsiendi haiglasse sattumist.

​Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule selgitas Postimehele, et veebruarikuus muutus haigus tunduvalt agressiivsemaks ning nüüdseks on koroonapatsiente pea igas vanuses. «Ka nooremaid inimesi tuleb haiglasse rohkem ja nad on väga agressiivse haigusega,» selgitas Sule. Ta lisas, et ka lapsi on võrreldes eelmise kevadega rohkem Covidi tõttu haiglaravi vajanud. «Õnneks nad põevad kergemalt esimest faasi,» lausus Sule. Praegu on kuni nelja-aastaseid lapsi haiglates ravil kaks, 5–9-aastaseid samuti kaks, ja kaks 10–14-aastast.

Sule tõi teatava ettevaatlikkusega välja, et eelmise nädala haiglapatsientide noorenemine pidurdus. «Enam ei olnud keskmine vanus nooremaks kukkunud, kuid see võib muutuda,» märkis Sule. Ta viitas Briti tüvele, mis nakkab kiiremini ning haigus kulgeb agressiivsemalt. See tähendab, et haigestumine on tõsisema vormiga. «Haiglaravi vajavate inimeste arvu tõus ei olnud mitte ääretult kiire, vaid ka paralleelselt keeruline ning raskete haigusjuhtudega,» lausus Sule.

Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste keskuse ning Covid-osakonna juhataja Alice Lill selgitas, et haigla hinnangul on haigete profiil võrreldes kevadega muutunud – haiglasse satub rohkem inimesi vanuses 50–65. «Eks see ole põhjustatud ka haiguse laiemast levikust, kuid võrreldes kevadega on inimeste kopsukahjustused oluliselt ulatuslikumad. Intensiivravi vajavaid on rohkem tänu sellele,» selgitas Lill. Kui kevadel oli juttu maitse- ja haistmismeele kadumisest, siis nüüd on seda tunduvalt vähem. «Täna just küsitlesime oma patsiente ja vaid mõni üksik mainis seda. Haiguse kliiniline pilt on selles mõttes muutunud,» kirjeldas arst.

Märksõnad
Tagasi üles