Spordieetika sihtasutus: treenerite eetikakoodeks peab saama suure jõu ja selle rikkumised tooma karistuse

Olgu seadusega kuidas on, aga treenerite eetikakoodeksit Getulio Aurelio Fredo kindlasti rikkus. FOTO: Madis Veltman

Nõmme Kalju jalgpalliklubi ja selle endise treeneri Getulio Aurelio Fredo juhtumi valguses on Eesti spordis jõuliselt tõstatunud treenerieetika teema. Seadused ja nende nüansid, 14 või 16 eluaastat pole spordirahva otsustada. Küll aga mõnigi muu küsimus. «Treenerieetika on spordi alusväärtus,» kõlab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) äsja avaldatud treeneritöö tähtsamate küsimuste ülevaatematerjali pealkiri.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Kui politsei midagi uurib ja ütleb, et siin ei ole seadusrikkumist, siis see ei tähenda, et poleks midagi valesti tehtud. Saame valida, kellega koostööd teeme. Me ei pea inimestega, kes käitunud ebaeetiliselt, olgugi et seaduse järgi õigeks mõistetud, koostööd jätkama,» ütles esmaspäevases ETV saates «Ringvaade» jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjoni liige Mihkel Uiboleht.

Treenerite aladeülese kutsejuhendina saab võtta sihtasutuse Kutsekoda poolt kinnitatud eetikakoodeksit. EADSE juhatuse liikme Henn Vallimäe sõnul peab treenerite eetikakoodeks saama Eesti ühiskonnas suure jõu, selle rikkumistele – nagu ka Uiboleht märkis, ei pea jutt käima karistusseadustiku rikkumisest! – tuleb anda selge hinnang ja peavad järgnema tagajärjed.

16.03.2021 18.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto