T, 6.12.2022

AK ⟩ Rein Veidemanni essee: kes minevikku ei mõista, see unustab iseendagi

Rein Veidemann
, Tallinna ülikooli emeriitprofessor
Rein Veidemanni essee: kes minevikku ei mõista, see unustab iseendagi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Kirjandusteadlane Rein Veidemann
Kirjandusteadlane Rein Veidemann Foto: Madis Sinivee/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Kes meist ei teaks Juhan Liivile (1864–1913) omistatud ja aforismiks saanud mõttekildu «Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta». Aga Liivi lõimel endalgi on pikk ajalugu, ulatudes «ajaloo isaks» peetava Herodotoseni (u 484 eKr – u 425 eKr), kes sündmuste jäädvustamisel pidas kirjelduste kõrval tähtsaks mälestuseks vormunud läbielamisi (suulisi allikaid). Juba Herodotose «Historia» (430 eKr) avalauses ilmneb eesmärk säilitada eepilise mõõtmega sündmustikku. Tema «ajaloo esitus» (muide, viide üleskirjutusele eelnenud suulisele ettekandele) lähtubki soovist, et «inimeste läbi sündinu ei tuhmuks aja jooksul ning et nii hellenite kui ka barbarite poolt üles näidatud suured ja imeväärsed teod ei kaotaks oma kuulsust». («Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas. Uus vaatenurk», TÜ kirjastus, 2019, lk 150).

Või meenutagem siinkohal kas või seda, mida on öelnud Püha Augustinus (354 pKr – 430 pKr), üks esimesi aja ning igaviku üle mõtisklejaid, kellele aeg on üksnes üleminek ühest olematusest teise: «Minevikku ju enam pole ja tulevikku veel ei ole. Ärgem seega öelgem: Pikk on; vaid öelgem mineviku kohta: Oli pikk; ja tuleviku kohta: Saab olema pikk.» Nemad on siis Juhan Liivi moraalse manitsusena kõlava tõdemuse väga kauged eelkäijad. Aga tähelepanu väärib ja järgneva arutlusega seostub George Orwelli (1903–1950) romaanis «1984» Partei loosungina esitletud süllogism: «Kes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku» (LR, 1990, lk 169).

Nimelt osutab Orwell, et ajalookirjutusest võib saada ideoloogiline, sümboolne, ent ka (vägivaldse) võimu instrument. Tänaseks elu teise poolde või ka juba õhtusse jõudnud eestlaste põlvkonnad kogesid seda omal nahal, kuidas mälestusteks saanud või vanematelt kuuldud elukogemus, või siis sõjaeelsetest raamatutest loetud minevikupildi ning Nõukogude režiimi kehtestatud ajalookäsitluse vahel valitses kuristik. Me lugesime-õppisime «Eesti NSV ajalugu», mille eellugugi tuletati «nõukogude sotsialismist». Otsekui kogu mineviku sündmustik pidi varem või hiljem kandma rahvast sotsialismi ja suure Venemaa rüppe. Otsitagu üles Nõukogude Liidu hümni sõnad ja loetagu sealt, kuidas «vabade riikide murdmatu liidu/loonud jäädavaks ajaks suur Venemaa hõim».

Märksõnad
Tagasi üles