AK ⟩ Raivo Mänd: inimene ahvimajas

Raivo Mänd FOTO: Margus Ansu

Loomakaitsjad võitlevad loomade parema kohtlemise eest, mille tulemusel on muudetud põllumajandusloomade pidamistingimusi, laiendatud loomaaedade aedikuid ja saab osta «õnnelike õrrekanade» mune. Tähtsaks peetakse seda, et loomade elutingimused sarnaneksid võimalikult nende looduslike oludega, kus on välja kujunenud nende liigiomased tunnused. Ent kuidas on lood meie oma liigiga, arutleb zooloog ja loomaökoloog Raivo Mänd.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Inimese psüühika ja käitumine kujunesid suuresti välja kauges minevikus Aafrika rohtlates, kus meie esivanemad veetsid kümneid tuhandeid aastaid. Siis rändasid nad Aafrikast välja ning asustasid tasapisi väga erisuguseid kliimavöötmeid ja ökosüsteeme. Sealjuures nad mitte niivõrd ei kohastunud uute tingimustega, vaid oma targa aju abil lõid igal pool ise endale eluks sobivad mikronišid.

Eluhooned ja küttekolded tõid karmi talvesse Aafrika soojuse, looduslike veekogude asemele kaevati kaevud ning metsade asemele rajatud põllud ja istandused võimaldasid arvukalt inimesi ära toita ka pärast seda, kui vabalt elavad loomakarjad ära kütiti. Nii vedasid laia maailma alistavad inimesed oma lemmikelupaika justkui igale poole kaasa, võimaldades jätkata eluviisi, milleks nende psüühika oli kohastunud.

Praegusaegne maailm on aga ootamatult lühikese ajaga muutunud sedavõrd drastiliselt, et selles on pea võimatu ära tunda inimese algkodu. Meie esivanemad elasid väikestes, harva 150 liiget ületavates, suuresti sugulastest koosnevates kogukondades ega kujutanud iial ette, mis tunne oleks miljonilinnas iga päev puutuda kokku tuhandete võhivõõraste inimestega.

19.03.2021 22.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto