Põllumajanduse õppimine on popp, aga ukrainlaste arv farmides kasvab ikkagi

Jõgevamaalt Laiuselt pärit Marten Kravtšuk omandas enamiku põllumajanduses vajalikest oskustest vanaisa kõrval rassides, Olustvere koolis õppis ta juurde nupukamat majandamist.   FOTO: Kristjan Teedema

Kutseõppeasutused on maamajanduserialade õppijatest pungil, aga ikka läheb farmidesse tööle järjest rohkem ukrainlasi – peale palga on veidral vastuolul veel mitu üllatavat põhjust

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti põllumajandussektor sai sel kevadel ligi saja noore spetsialisti ja oskustöötaja võrra rikkamaks, andis teada Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, viidates Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli ning Järvamaa kutsehariduskeskuse tänavustele lõpetajatele ning koja korraldatud kutseeksamite sooritajatele. Miks põllumajandusettevõtjad oma inimeste asemel ikkagi ukrainlasi tööle võtavad?

«Eesti inimest on keeruline farmi tööle saada. Eestlane läheb võimalusel välismaale tööle ja ukrainlased, valgevenelased ja moldovlased tulevad siia. Arvan, et ilma ukrainlasteta ei tooda piima siin enam eriti keegi. Neid ettevõtteid, kus pole ühtegi töötajat Ukrainast, on ülivähe,» kõneles Rakvere piimaühistu tegevjuht Priit Putko.

19.03.2021 22.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto