Ühe teose lugu ⟩ 500 aastat vana «depressiivne koomiks» kiusamisest

Hermen Rode Niguliste altariseina «depressiivne koomiks», tehtud aastatel 1478–1481. Paremal pool on kujutatud Tallinna kaitsepühaku Viktori kannatusi. FOTO: Stanislav Stepaško

Niguliste muuseum, mis paikneb ajaloolises kirikuhoones, on Tallinnas teada-tuntud maamärk. Hiljuti väisas muuseumi nüüdseks värskelt Eurovisioonile läkitatud Uku Suviste, kes nimetas kuulsat Hermen Rode Niguliste altariseina «depressiivseks koomiksiks». 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Eesti laulu» vaheklippidega püüti vanalinna olulisust kõigile meelde tuletada, sest pandeemia tingimustes on elu hakanud sealt välja voolama – mitmed poekesed ja restoranid on uksed sulgenud. Samas ei kaota vanad kunstiteosed seetõttu oma tähtsust ja päevakajalisust.

Üks Niguliste muuseumi kese ongi Lübecki meistri Hermen Rode töökojast pärit teos, mis jõudis Tallinna 1481. aastal. See maalitud ja nikerdatud altarisein asub toonase kiriku kõige pühamas paigas ning vahendab kiriku kaitsepühaku Nikolause ja Tallinna kaitsepühaku Viktori legende. Rode tehtud altarisein on omalaadsete seas üks suurimaid ning maksis omal ajal nii palju, et selle eest oleks saanud kaks kivist maja või suure laeva. Püha Viktorit austati tol ajal Tallinna kaitsjana ning pühakute abile loodeti nii sõja, nälja kui katku korral.

Karikatuursed vaenajad

Sellesama Viktori legend, mida Niguliste altariseinal kujutatakse, on üks paljudest kristlaste tagakiusamise lugudest Rooma keisririigi ajal – enne kui ristiusk riigis lubatavaks kuulutati. Viktor võetaksegi usukuulutamise tõttu kinni, mõistetakse süüdi, teda alandatakse ja piinatakse. Ometi jääb ta oma usule kindlaks ning pärast hukkamist viivad inglid tema keha taevasse. Selliseid lugusid kristlaste meelekindlusest ja karmist saatusest võib Nigulistes rääkida igal sammul. Viktori keeruline lugu peaks meile meenutama tagakiusamist usulise või mis tahes eelistuse pärast.

Viktori tagakiusajad on kirevalt ja lohakalt riides, seistes sobimatult seljaga. Võrreldes justkui õrna ja maasika­blondi Viktoriga on neil karikatuurselt esiletungivad ninad ja suud. Piinajatel ja kohtumõistjatel on teravatipulised mütsid, mida seostati nii juutide kui ka muslimitega. Selle ebajumalakuju käes, mille Viktor jalaga ümber lööb, on kuusirbi ja tähega lipp, mis meenutab tänapäeva Türgi lippu. Tasub meenutada, et türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal, mistõttu nähti neis sestpeale Euroopat ähvardavat ohtu.

20.03.2021 23.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto