L, 28.01.2023

Prügipõletaja maksab tagasi alusetult saadud ligi 400 000 eurot

Ülle Harju
, reporter
Prügipõletaja maksab tagasi alusetult saadud ligi 400 000 eurot
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Enefit Greeni Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis hakatakse põletama Viljandist saabunud prügi. 
Enefit Greeni Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis hakatakse põletama Viljandist saabunud prügi. Foto: Sander Ilvest

Riigikontrolli auditi peale maksab Iru elektrijaam tagasi alusetult saadud 400 000 eurot taastuvenergiatoetust ja ettevõtjad soovitavad keskkonnaministeeriumil kiirustada seadusemuudatustega, et Eesti inimesed ei peaks hakkama Euroopa Liidu prügitrahvi kinni maksma.

Riigikontroll analüüsis jäätmete sisseveo kontrollimist ja prügipõletust ASi Enefit Green Iru elektrijaamas ning kahtlustas elektrijaamale taastuvenergiatoetuse alusetut väljamaksmist. Üleeilseks andsid asjaosalised riigikontrolli märgukirja peale aru.

«Vastustest võib välja lugeda jäätmetest toodetud taastuvenergia toetuste osas probleemi mõistmist, vajadust sellega tegeleda ja valmidust dialoogiks,» kommenteeris riigikontroll Postimehele.

AS Enefit Green kinnitas, et on endasse puutuva probleemi juba lahendanud. «Analüüsides leidsime, et tõesti on vaja täiendada metoodikat, kuidas importjäätmete, jäätmekütuse ja teiste fraktsioonide puhul arvestada biolagunevat koostisosa selle taotluse juures, mille iga kuu Eleringile saadame,» ütles Enefit Greeni juhatuse liige Veiko Räim. «Uue metoodika järgi tagasi arvutades selgus, et olime aastatel 2015–2020 küsinud taastuvenergiatoetust ligi 400 000 eurot rohkem. 1. märtsil tegime Eleringile taotluse tagasimakseks. Inimlik eksitus, piinlik, et nii juhtus, aga riigikontroll tegi head tööd ja küsis õigeid küsimusi.»

Riigikontroll tuvastas, et taastuvenergiatoetuse maksmise eest vastutav AS Elering ei kontrollinud selle taotlemiseks esitatud andmeid. Iru elektrijaamale on aastail 2013– 2019 makstud taastuvenergiatoetust kokku ligi 16 miljonit eurot. Elektrijaamal on õigus taotleda seda toetust olmejäätmete hulgas olevate biolagunevate jäätmete eest.

Taotlustes esitatud biolagunevate jäätmete osakaalu andmed pärinesid 2015. aasta uuringust, milles aga ei analüüsitud Irusse välismaalt sisse veetud jäätmeid. Näiteks Soomest pärit jäätmed ei olnud vähemalt osaliselt segaolmejäätmed, vaid pigem ehitus- või suurjäätmete sortimise jäägid.

Märksõnad
Tagasi üles