Seentele leiab kasutust nii meditsiinis kui ehitusel

Irma Zettur on kaheksa aasta jooksul oma metsatukka ca kümme austerserviku ­seenepakku istutanud. FOTO: Irma Zettur

Sageli puudub inimestel huvi seente vastu, sest nende maailm tundub keeruline. Ollakse harjunud mõttega, et seened on ainult söömiseks, hoomamata, et tegelikult pakuvad need innovaatilisi võimalusi meditsiinis, teaduses ja metsa väärindamises. Tartu Ülikooli seenekogu kuraator Irma Zettur räägib, miks on seentega seotud valdkond maailma muutev ja miks seened loovad metsale tulevikku vaatavat väärtust.

Seentemaailm on lõputu. „Eestis on seni leitud ligikaudu 8000 seeneliiki, millest 400 on söödavad. Loomulikult tuleb olla kindel, et korjatakse seeni, mida kindlasti tuntakse,” kõneles Zettur. „Ka kõige harilikumad seeneliigid võivad üllatada. Näiteks minu lugu sapipuravikuga. Määrasin korjatud seeneliiki eoste järgi ja tundus, et tegu võib olla haruldase liigiga. Peaaegu nädal aega tehtud makroskoopilised uuringud ei andnud kindlat tulemust ja kolleegi tehtud molekulaarse uuringuga selgus, et see on naljatades öelduna meie metsade kõige labasem puravikuliik – sapipuravik.”

Kõige suuremat uhkust tunnebki Zettur seente eluskultuurikogu üle. Näiteks ei taha mõned liigid tehistingimustes kasvada ja kipuvad ajapikku välja surema. „Neile ei sobi tihtipeale keskkond, mille loome. Kui leiame kuudepikkuse katsetamisega sobiva toitekeskkonna, mis seeneniidistiku jälle kasvama paneb, siis sellised töövõidud on väga põnevad ja innustavad.”

Eesti mükoloogid maailma tipus

Kui Eestis on registreeritud pea 8000 teaduslikult kirjeldatud seeneliiki, siis maailmas üle 100 000. Seenemaailm üllatab ja uusi avastusi tuleb sageli. „Proovime seente käitumisest aru saada. Näiteks otsustab aastaid eluskultuurina säilitatav püsivalt valge seeneniidistikuna kasvav seeneliik säilikkogus ühel päeval seeneniidistikus pigmenti tekitada. Miks see nii teeb?” tõi Zettur näite lihtsast küsimusest, mis seente käitumisega seondub.

Irma Zettur tõdeb, et seened pakuvad innovaatilisi võimalusi meditsiinis, teaduses, ehituses ja metsa väärindamises. FOTO: Erakogu

Selles, mida Eesti seeneteadlased praegu uurivad, oleme maailmas esirinnas ja hinnatud. Näiteks on 2014. aastal riigi teaduspreemia saanud (geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Seente elurikkuse ja biogeograafia globaalsed mustrid” eest) Leho Tedersoo teadustöö tulemused märkimisväärselt suurendanud mulla seenestikuga seotud teadmisi. Tema uurimisrühm tegeleb mullas leiduva elurikkusega. „Tänu Leho projektile leiti Eestist üle 200 uue seeneliigi, mille seeneniidistik on mullas olemas, aga viljakehi me pole siiani veel leidnud.”

Lähiaastate võimalikud avastused

Samuti proovitakse välismaal leida uusi meditsiinis kasutatavaid seeni ja tuvastada neis olevaid bioaktiivseid aineid. Zettur usub, et lähiaastad toovad selles vallas uusi põnevaid avastusi. Meid ümbritseb kõikjal palju teadmatuse tõttu märkamatuks jäävaid seeneliike, mis võivad toota meile kasulikke aineid.

Näiteks on harilik kukeseen oma kuldkollase värvuse saanud tänu karotenoididele, mistõttu on see sobiv A-vitamiini allikas (porgandist mitu korda parem), lisaks sisaldab suures koguses kergesti omastataval kujul D-vitamiini ja kõiki inimorganismile vajalikke asendamatuid aminohappeid.

Kukeseene preparaate katsetatakse Hispaanias näiteks soolte parasiitusside eemaldamiseks: tehistingimustes kannatavad delfiinid parasiitide käes, aga tavaliste traditsiooniliste ravimite kasutamine nõrgestab nende immuunsüsteemi. „Kas olete pannud tähele, et kukeseen ei ussita? Jah, me võime üliharva leida mõne pontsakama tegelase seenejalast, näiteks rööviku, aga seeneusse me kukeseenest ei leia,” rääkis Zettur. „Seene viljakehas leidub hinomannoosi, mis lahustab parasiitide munad ja see tõrjub seenesääsklased eemale. Kukeseente hea omadus inimorganismile on see, et nad aitavad usstõvede korral. Nad mitte ainult ei vii organismist välja parasiite, vaid ümbritsevad ka parasiitide munad ja lahustavad need.”

Mõtteviisi muutus

Aasias tarbitakse tänapäeval maailma seenesaagist 93–95%. „Neil on esivanematelt pärit uskumus, et seened on kasulikud. Meil, eestlastel, selline usk puudub ja vajame tõestust. Aga teaduslik tõestamine jääbki enamasti rahapuuduse taha,” selgitas seenehuviline.

Zetturi kogemus Räpina Aianduskooli õppejõuna on see, et kui tunnis on 15 õpilast, siis nendest kolm usuvad seente kasulikkusesse. Neil pole vaja tõestust, vaid neil on vanavanaemalt kaasa tulnud teadmine, et meie loodus on ravimtaimi ja -seeni täis. Paljud küsivad, et kust te seda võtate, tõestage. Suunates õpilasi teadusartikleid läbi lugema, jõuavad nad lõpuks arusaamisele looduse võimalustest.

Näiteks kasvab Eesti metsades must pässik ehk chaga, mis oma eluvormilt on vägagi salapärane tegelane. „Chaga pälvib omapärasusega tähelepanu ja lisaboonusena pakub inimestele erinevaid kasutusvõimalusi,” arutles Zettur ja lisas, et metsa rajatavad chaga-kasvandused ei tekita looduses ohtu. „Näiteks külmaseen teeb meie metsades suuremat majanduslikku kahju, samas on tegemist kupatatult hea ja maitsva söögiseenega. Külmaseene ja musta pässiku patogeensus pole võrreldav: chaga on vaoshoitud parasiit, aga külmaseen väga tugevalt agressiivne parasiit.”

Meie rahva seas väga populaarset head söögiseent austerservikut saab iga seenehuviline ise haavapakkudel kasvatada. Austerserviku viljakehi leiab meie looduses nõrgestatud lehtpuudelt, millel see elab alguses parasiidina ja hiljem puidulagundajana. „Olin arvamusel, et metsa või metsaserva rajatavad austerserviku kasvandused võivad olla nakkusallikad meie metsapuudele. Praegu saan isikliku kaheksa-aastase kogemuse põhjal väita, et minu metsatüki servale korduvalt istutatud kümme austerserviku seenepakku ei ole siiani oma eostega nakatanud läheduses kasvavaid ega ka nõrgestatud või tuulemurtud puid,” rääkis Zettur.

Seente kasutamine tulevikus

Seente kasutusala on palju mitmekülgsem, kui oleme harjunud arvama, ja uued avastused võimaldavad uute valdkondade innovatsiooni. Näiteks seente rakukestas oleva aine, tulevikutegija kitiini kasutamisse suunatakse juba praegu vähesel määral raha.

Keegi ei oskaks kuidagi seostada disaini- ja ehitusvaldkonda seeneniidistikuga. Arendusmeeskonnana töötavad Erki Nagla ja Siim Karro välja seeneniidistiku baasil erinevaid nn mükoplasti tooteid. Väga lihtsalt on võimalik valmistada materjali, mis vähendaks loodusesse visatava plastprügi hulka. Teame, et plast laguneb looduses sadu aastaid, samal ajal kui seeneniidistikust tehtud toode laguneb mitu korda kiiremini ja muutub lõpuks mullaks.

Psühhedeelsetel seentel on suur potentsiaal toetada vaimse tervise probleemide lahendamist. Maailm liigub suunas, et avastada seentes leiduv suur teaduspotentsiaal. „Seened võivad vaimse tervise tasakaalustamisele lahendust pakkuda,” arvas Zettur ja lisas, et praegu nähakse seentes juba laiemat ja perspektiivikamat valdkonda kui aastakümnete eest. Seente põnev maailm pakub rohkelt avastusi ja me ei tea, mida toob homne.

24.03.2021 26.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto