Valgevene dokumentalist: Lukašenka pani riigis justkui aja seisma

1995. aastal algatas Lukašenka esimese rahvahääletuse, mille järel vahetati valgepunane lipp punarohelise vastu, mis olid Valgevene NSV lipu värvid. Pärast mulluseid presidendivalimisi on punavalge rahvaprotestidel üha jõulisemalt kohal. Foto: STR

Täna võtavad Valgevene meeleavaldused uue pöörde, arvab pea 27 aastat Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka režiimiga konfliktis olnud kohalik dokumentalist Juri Haštševatski, kes on teinud mitu filmi ka Eestis.

Ajalugu meenutades tekib lausa déjà vu: meeleavaldused, osalejate arreteerimine, korrumpeerunud võimu julmus, sõnavabaduse piiramine ja muu. Rünnakuid, lähitutvuskonna survestamist, sõprade kadumist ja muudki läbi elanud 73-aastane mees jätkab põrandaaluse tööga.

«Riik vihkab teda,» ütleb Minskis resideeriv Odessa juurtega filmilavastaja Haštševatski Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka kohta. Režissöör arvab, et Valgevene tulevik selgub täna, vabaduse päeval: 25. märtsil 1918 kuulutati Valgevene Rahvavabariik iseseisvaks (5. jaanuaril 1919. aastal de facto olemasolu lõpetades – toim).

«Sel päeval tulevad välja inimesed, kes võitlevad Valgevene iseseisvuse eest. See päev näitab, kuidas olukord edasi areneb,» selgitab režissöör. Kuid juba eile keeldusid Minski võimud traditsioonilise aastapäeva rongkäigu jaoks luba andmast. Valgevene pealinnas oodatakse täna loata korraldatud meeleavaldusi.

Haštševatski sõnul on ta täheldanud Minskis hiljuti tekkinud uut nähtust: elanike koondumist gruppidesse hoovides ja rajoonides. «Inimesed katavad hoovides laudu, joovad teed, mängib muusika ja elanikud pidutsevad terve hooviga või rajooniga,» lausub ta.

Paranoiline ja ohtlik valitseja

Mulluste valimiste järel algas tõeline nõiajaht ajakirjandusele. Näiteks pidas miilits kinni Valgevene väljaande Tut.by töötajaid ligi 450 korral. Osa kohalikke lehti lõpetas ilmumise. Sel aastal said kaks noort ajakirjanikku vanglakaristuse kaheks aastaks. Süüdistuse järgi korraldasid nad meeleavaldusi. Ajakirjanikud, viibides ise korteris, mis asus meeleavalduse toimumiskoha kõrval, tegid sotsiaalvõrgustikus stream’i. «See on kohutav ja jube, aga loogiline. Täna on sotsiaalvõrgustik mõjult sarnane Valgevene televisiooniga,» kommenteerib režissöör.