K, 7.12.2022

Juhtkiri ⟩ Kommunikatsioonipõud

Postimees
Kommunikatsioonipõud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Päeva karikatuur 25.03.2021
Päeva karikatuur 25.03.2021 Foto: Urmas Nemvalts
  • Raske on kommunikeerida plaani, mida pole olemas
  • Kriisisõnumid peavad jõudma kõikideni, mitte ainult Facebooki kasutajateni
  • Praegune kommunikatsioonijõuetus on teravas kontrastis pronksiöödega

Valitsuse suutmatus oma kodanikele koroonakriisiga seotut terviklikult ​kommunikeerida annab tunnistust strateegilistest lünkadest kriisi juhtimisel. Asja ei tee paremaks ka poliitilised kaalutlused koroonakriisi varjus.

Esiteks on raske, kui mitte võimatu kommunikeerida plaani, mida pole olemas. Ja selleks olematuseks on terviklik visioon sellest, kuidas ja millal peaks Eesti koroonakriisist väljuma. Üleeile teatas peaminister Kaja Kallas, et kui eesti inimesed käituvad jätkuvalt vastutustundetult, «jääb Eesti kogu suveks lukku». Kas sellisel viisil edastatud sõnum on ikkagi kohane Eesti täitevvõimu juhile?

Lisaks äratab kummastust viis, kuidas peaminister ja mitmed teisedki juhtpoliitikud oma kriisisõnumeid edastavad, valides esmaseks sõnumite edastamise kohaks Facebooki. Paljud eesti inimesed ei kasuta Facebooki ning on neidki, kes ei kasuta arvutit. Aga kriisisõnumid peaksid jõudma kõikideni. Liiatigi said kõik seda Facebooki sõnumit kommenteerida, tekitades veelgi eriarvamusi, mis omakorda lahjendas peaministri öeldut.

Koroonakriisi kommunikatsioon pole möllamine ühismeedias. See eeldab jõudmist elanikkonna eri gruppideni eri platvormide kaudu. Sõnumid peavad olema kiired ja selged, ent sealt peaks samas läbi kumama mõtestatud tegevus ja see, kuhu tahetakse jõuda.

Kontrastiks praegusele kommunikatsioonijõuetusele tasuks meenutada pronksiöid 2007. aastal. Siis suutis toonane valitsus edastada selgeid sõnumeid nii välismaale kui ka oma kodanikele. Meie liitlastele suudeti selgeks teha, et Eestil on omad põhjused pronkssõduri teisaldamiseks, ja oma kodanikke suudeti eemal hoida provokatsioonidest.

Koroonakriisi kommunikatsioon pole möllamine ühismeedias. See eeldab jõudmist elanikkonna eri gruppideni eri platvormide kaudu.

Samas pole kahtlust, et kodanikel endilgi lasub vastutus koroonakriisiga võitlemisel. Kuid neid ei saa manitseda nagu ennevanasti kirikuõpetaja kantslist. Paljud inimesed on kaotanud lähedased, töö või sissetuleku. Nende trots piirangute vastu muutub seetõttu mõistetavamaks. Teisest küljest kumab piirangutevastaste käitumisest nõukaaja pärand, mille järgi tuli iga seadust ja soovitust rikkuda. Nõukogude Liidu kokkukukkumisest möödub tänavu aga 30 aastat. Aeg oleks ehk teistsuguste käitumisnormide järgi elama hakata.

Pole imestada, et kriisi pealt püüavad punkte saada poliitikud. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles erinevalt Kaja Kallasest, et Eesti suvi tuleb kindlasti ilus. Tasub meenutada, et Keskerakond on valitsuses jõupositsioonil, sest võib uuesti teha koalitsiooni ka EKRE ja Isamaaga. Reformierakonna jaoks on aga EKRE välistatud. Praegu on langustrendis ka Keskerakonna reiting.

Kohalikud valimisedki lähenevad. Nii on Isamaa massilise reklaamikampaaniaga meenutamas pensionireformi. Seda ajal, mil Eesti haiglad on koroonakriisi all ägamas ja paljud patsiendid surevad. Edaspidigi on tulemas palju valimisreklaami, kuid võibolla peaks mõtlema sellele, et kui kriisikommunikatsiooniks kulutataks sama palju energiat ja aega kui valimisreklaamiks, oleks kodanikel selgem pilt sellest, kuidas valitsus kavatseb pandeemia kontrolli alla saada.

Märksõnad
Tagasi üles