R, 9.12.2022

Fotod ⟩ Linnutee matkarada ähvardab sulgemine

Kelly Olesk
, ajakirjanik
Linnutee matkarada ähvardab sulgemine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilmatsalu järve äärest algav Linnutee matkarada kulgeb osaliselt osaühingu Ilmatsalu Kala valduses. Aprillist keelab maaomanik aga Ilmatsalu Kala maal viibimise, parkla tahvlil on punane silt, mis sellest teavitab.
 
Ilmatsalu järve äärest algav Linnutee matkarada kulgeb osaliselt osaühingu Ilmatsalu Kala valduses. Aprillist keelab maaomanik aga Ilmatsalu Kala maal viibimise, parkla tahvlil on punane silt, mis sellest teavitab.  Foto: Kristjan Teedema

Kevad viib rahvast rohkem loodusesse ning linnaäärsed matkarajad täituvad nädalalõppudel jalutajate ja ratturitega. Ülikoolilinnas matkaradasid aga napib ja aprillist läheb valik veel kesisemaks, sest OÜ Ilmatsalu Kala keelab oma territooriumil liikumise, mis tähendab, et mööda Ilmatsalu jõe kallast kulgevale Linnutee matkarajale pole huvilised enam oodatud.

Maaomanik tähistab külaliste vältimiseks keeluala. Et ka linnuvaatlustorn on Ilmatsalu Kala maal, on ka seda aprillist võimatu kasutada.

Ilmatsalu Kala juhatuse liige Indrek Hallas matkaraja sulgemist pikalt ei kommenteerinud. «Meil on maaga plaanid,» ütles ta vaid. Lisaks Indrek Hallasele on Ilmatsalu Kala omanik ka Coop Panga üks omanikest Andres Sonn.

Aastate jooksul on Ilmatsalu Kala soovinud kalatiikide asemele ehitada ka elamurajooni, nüüd on aga eesmärk rajada sinna päikesepark.

Ilmatsalu Kala haldusjuht Marko Sokk sõnas, et selle maaga on olnud mitmeid plaane, aga Tartu linnavalitsus on seni kõigele vastu olnud. Ta lisas, et kõigis varasemates plaanides on matkarada olnud sees. Ilmatsalu Kalale kuulub ligi 150 hektari suurune Suurtiikide kinnistu, kuhu on esialgu kavandatud kahesajast 140-vatisest paneelist koosnev päikeseelektrijaam.

Linn puksib vastu

Ilmatsalu Kala esitas Tartu linnavalitsusele taotluse, milles soovitakse projekteerimistingimusi Ilmatsalu kalatiikide asemele päikeseelektrijaama ehitamiseks. Kuigi päikesepargi ehitusest on veel vara rääkida, otsustas maaomanik matkaraja 1. aprillil sulgeda.

«Praegu on tegemist kalakasvandusega ja see ei käi kuidagi kokku lemmikloomade käimlaga,» põhjendas Sokk raja sulgemist.

Veel selle nädala lõpus või uue nädala alguses on koosolek, kus linnavalitsuse esindajad ja maaomanik arutavad, mil moel oleks võimalik matkarada avatuks jätta. «Linna huvi on, et matkarada saaks kasutada vahepealse sulgemiseta,» ütles Tartu abilinnapea Reno Laidre.

Linnavalitsus teeb koostööd keskkonnaametiga, sest Ilmatsalu Kala territooriumil käivad aeg-ajalt teise ja kolmanda kategooria kaitsealused linnud. Linnud seal ei pesitse, aga neid on seal nähtud, lisas Laidre. Kui keskkonnaamet annab Ilmatsalu Kala plaanile rohelise tule, siis muudab linn praeguses üldplaneeringus juhtotstarbeta maalapi tootmismaaks.

Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo juhataja Helen Manguse teatas, et amet annab keskkonnamõju seisukoha hinnangu 14. aprilliks.

Kui linnavalitsus ja maaomanik ei saa kokkuleppele, siis Linnutee matkarada enam ei ole, ütles RMK külastusjuht Malle Oras.

Lähtuvalt avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast ei ole Ilmatsalu jõel Ilmatsalu kalatiigi paisust 0,6 kilomeetrit ülesvoolu ja 2,3 kilomeetrit allavoolu avaliku kasutamise õigust. «Praegu pole seal kallasrada, kuid kindlasti on olemasoleva matkaraja kasutamine avalikes huvides vajalik,» sõnas Manguse.

Kui linnavalitsus ja maaomanik ei saa kokkuleppele, siis selle raja eest hoolitseva riigimetsa majandamise keskuse (RMK) külastusjuhi Malle Orase sõnul Linnutee matkarada enam ei ole.

Juhtunud varemgi

«Linnutee matkarada lakkab paraku olemast, sest raja algust ei saa maaomandi tõttu ümber suunata. Seal puudub riigimaa,» selgitas ta. «Teoreetiliselt oleks võimalik põhjapoolne juurdepääs luua Ilmatsalu jõe äärde Kotka lõkkekohast, kuid rada kulgeks selle lahenduse puhul mööda raskesti läbitavat ja kõrgema veetaseme korral lausa läbimatut sihti ning see võimalus ei vasta RMK radade nõuetele ja ilmselt ka külastaja ootustele.»

Linnutee matkarada poleks esimene, mis sulgemisele läheb. Orase sõnul on selliseid sulgemisi eelmistel aastatel ette tulnud, sest kaitsealadel kulgevad rajad asuvad osaliselt eramaadel ning maaomanike või nende plaanide muutumisel ei peeta erinevate kasutusviiside koos eksisteerimist enam võimalikuks. Näiteks Põhja-Kõrvemaal suunati RMK matkatee ümber, sest maaomanikku, kelle kinnistut rada läbis, häiris matkajate liikumine.

SA Tartumaa Turism korraldas Linnutee matkaraja rajamise 2004. aastal ning selleks tööks kulus 1,1 miljonit Eesti krooni ehk ligi 70 000 eurot.

Omanik otsustab.
Omanik otsustab. Foto: Tpm
Märksõnad
Tagasi üles