R, 9.12.2022

Tehnika lühiuudised

Postimees
Tehnika lühiuudised
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
IceCube neutriinoobservatoorium lõunapoolusel
IceCube neutriinoobservatoorium lõunapoolusel Foto: Handout./reuters

Teadlased said oma ihusilmaga vaadelda 60 aastat oodatud nähtust.

Ülienergeetiline osake tabas aastaid tagasi lõunapoolust

Ajakirja Nature märtsinumbris kinnitavad teadlased, et 2016. aasta detsembris tabas Antarktikat erakordselt võimas antiaineosake. Näib, et kokkupõrge käivitas subatomaarse kaskaadiefekti, mida nimetatakse Glashow’ resonantsiks. Glashow’ kaskaadi tekkimiseks peab tohutu suure energiaga neutriino või antineutriino kokku põrkama elektroniga. Nii sünnib uus, suhteliselt suur füüsikaline osake, mida nimetatakse W-bosoniks.

7,8 miljonit tonni süsihappegaasi hingasid Maa elanikud välja möödunud ööpäevaga. Muud inimesega seotud tegevused tekitavad CO2 10 korda rohkem.

Antarktika IceCube’i neutriinoobservatooriumiga seotud teadlastel kulus Glashow’ resonantsi kinnitamiseks üle nelja aasta, kuid see pole midagi võrreldes sellega, kui kaua on teadlased selle veidra nähtuse avastamist tegelikult oodanud – teooriaga tuldi esimest korda välja 1960. aastal ning seni on selle nägemisest päriselus vaid unistatud. Futurism.com

Hiina kavandab võimast ilmamanipulatsiooni.

Hiina valitsus teatas eelmisel nädalal CNNi vahendusel, et plaanib märkimisväärselt suurendada tehnoloogia kasutamist, millega ilma kunstlikult muuta saab. Pilvekülvitehnoloogia ehk süsteemid, mis näiteks hõbedaühendeid taevasse paisates suudavad tekitada kondenseerumist ja pilvi, on kasutuses olnud juba aastakümneid.

Kuid nüüd on Hiina teatanud, et plaanib 2025. aastaks laiendada mõjutatavat maa-ala ligi pooleteise miljardi hektarini. Selline süsteemi laiendamine aga tähendab, et teised riigid võivad olla sunnitud Hiina meteoroloogilistele kapriisidele alluma, seega võib Hiina lisaks pilvedele oma tegevusega ka sootuks uusi rahvusvahelisi konflikte külvata. Futurism.com

Cessna väikelennukile kinnitatud hõbedaühendeid pihustav pilvekülviseade FOTO:
Cessna väikelennukile kinnitatud hõbedaühendeid pihustav pilvekülviseade FOTO: Foto: Wikipedia

Avastati veel üks uus võimalus energia tootmiseks

Energiaallikaid on pea igal pool, neid tuleb vaid osata otsida. Seda on edukalt teinud Hongkongi ülikooli teadlased, kes on välja töötanud uued modulaarsed nanogeneraatorid, mis suudavad energiat koguda väga erinevatest allikatest: näiteks ookeanilainetest, puutetundliku ekraani kasutamisest, põrandal kõndimisest või inimkeha liikumisest. Sellise tehnoloogia toimimiseks ei ole vaja sisemisi liikuvaid osi nagu vedrusid või rootoreid.

Varasemad lainegeneraatorid on suured ja rasked ning suudavad energiat toota ainult siis, kui ookeanilained on üsna kõrged. Praeguse avastusega on aga need tehnilised takistused suudetud ületada ning on lootust, et nanoseade võib olla taastuvenergiamaailmas uus tõsiseltvõetav suunanäitaja. Loodud nanogeneraator tekitab elektrivoolu, kui ioonidest puhastatud vesi loksub sõrmejämeduses torukeses nanomaterjaliga töödeldud pindade vahel ning elektrivool tekibki hõõrdumisest. New Atlas

Randmele kinnitatud torugeneraatorite patarei ja nende liikumisest süttinud LED-ekraan jooksja seljal.
Randmele kinnitatud torugeneraatorite patarei ja nende liikumisest süttinud LED-ekraan jooksja seljal. Foto: Hong Kpngi ülikool
Märksõnad
Tagasi üles