R, 9.12.2022

Olde Hansa omanik: valitsus ei ootagi, et me makse maksaks

Nele Kullerkupp
, reporter-toimetaja
Olde Hansa omanik: valitsus ei ootagi, et me makse maksaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Auri Hakomaa ütles, et välisinvestorid ei panusta Eesti restoranidesse, kuna siinne äri ei ole puhas.
Auri Hakomaa ütles, et välisinvestorid ei panusta Eesti restoranidesse, kuna siinne äri ei ole puhas. Foto: Sander Ilvest
  • Restoraniärimees pakub valitsusele pettuse vastu lihtsat valemit
  • Hakomaa hinnangul ei olegi ausalt tegutsedes võimalik ellu jääda
  • Sullerdamine peletab ka välisinvestoreid

Eesti üks edukamaid restoraniärimehi, restoranide Olde Hansa ning Kolmas Draakon omanik Auri Hakomaa ütles Postimehe otsesaates, et pimemajandus Eesti restoraniäris on kasvanud ja viimase 20 aasta jooksul ei ole ükski valitsus selle takistamiseks samme astunud.

Eesti üks edukamaid restoraniärimehi, restoranide Olde Hansa ning Kolmas Draakon omanik Auri Hakomaa ütles Postimehe otsesaates, et pimemajandus Eesti restoraniäris on kasvanud ja viimase 20 aasta jooksul ei ole ükski valitsus selle takistamiseks samme astunud. «See on nagu Nõukogude Liidu situatsioon, kus oli igasuguseid seaduseid ja keegi tegelikult ei oodanud, et neid järgitaks,» sõnas Hakomaa pettunult.

Ütlesite, et Eestis tegutsevad restoranid nagu riik riigis. Mis paneb teid sedasi tundma?

Restoranindust on aktsepteeritud, nagu see oleks mingi eriline osa Nõukogude Liidust. Restoraniärinduse puhul on jõus veel röövellik 20-protsendine käibemaks ja samas riik ei ootagi, et restoranid maksaksid.

Kas olete nendel teemadel riigi ning vastavate liitude esindajatega suhelnud?

Viimase 20 aasta jooksul on vastused olnud ühesugused. Aasta tagasi ütles vastutav minister, et kui hakkaks neid restorane kontrollima, siis nad läheksid vist kõik pankrotti. Eelmisel suvel oli valitsuspartei majanduskomisjonis koos kaubanduskoja juhatajaga ja seal öeldi mulle, et pimemajandus restoraninduses on veelgi kasvanud. Ja siis küsiti minult: mis sul viga on, et sa kõiki makse maksad?

 

Auri Hakomaa restoraniäri

Osaühing Starmaker, loodud 1998. aastal, restoranide Olde Hansa ja Kolmas Draakon omanik

töötajaid 2020. neljandas kvartalis 106, tänaseks 96 protsenti Hakomaa sõnul koondatud

viimase, 2019. aasta kohta esitatud majandusaasta aruande järgi teenis ettevõte 6,8 miljoni euro suuruse müügitulu juures 0,2 miljonit eurot kasumit

Mis teil siis viga on?

Seaduse tegija ja seaduse kontrollija küsib minu käest seda. See on nagu Nõukogude Liidu situatsioon, kus oli igasuguseid seaduseid ja keegi tegelikult ei oodanud, et neid järgitaks. Aga igaüht võis süüdistada selle järgi. Just see 20 protsenti käibemaksu tähendab seda, et oma tulude varjamisest saab väga suurt kasu. Mõttetu on selles süüdistada praegu üksikuid restorane, kui riik laseb sellisel olukorral olla 20 aastat – valitsus valitsuse järel. Kui hotellide ja restoranide liit teeb ettepaneku, et pange kõik restoranide kassad otse maksuameti arvutisse, siis tuli rahandusministeeriumilt vastus, et neil ei ole raha selle jaoks. Ehk riigil ei ole raha selle jaoks, et [...] võtta vastu raha restoranindusest.

Kui ütlete, et õitseb pimemajandus, kas seda olukorda soodustavad restoranid ise või pigem valitsus?

Ma ütleks, et see läheb küll kõikide valitsuste kapsaaeda. Kui nüüd keegi avab restorani, ta on samal tänaval teistega ja ta hakkab kõiki makse maksma, siis on tulemus see, et ta läheb peagi pankrotti. Ja et seesugusel situatsioonil on lastud olla, siis ongi peaaegu kõik korralikult makse maksvad restoranid välja söödud.

Kuidas ausad restoranid peavad vastu neile, kes üritavad maksudest kõrvale hiilida?

Lihtne – ei peagi.

Eesti valitsuse suhtumist peegeldab see, kui turisminduse eest vastutav minister ütles mulle möödunud aasta alguses, et ta ei näe, et turismindus oleks Eesti asi.

Ometigi on teie restoranid väga edukad ja teid peetakse üheks Eesti edukaimaks restoraniärimeheks.

Kui edukus on see, et oleme suure käibega. Aga sealt tulenev tulu põhineb sellel, et oleme rahvusvaheliselt kuulsad, unikaalne koht, mille jaoks on taaselustatud kogu keskaegne kultuur. Meie peakokk on viinud Eesti koondiseid kaks korda maailmameistrivõistluste finaalidesse Prantsusmaal. See kõik on selline kombinatsioon, et meil on käinud peaaegu seitse miljonit külalist varsti 24 aasta jooksul.

Kas selleks, et Eestis restoraniäris kaasa lüüa, peab olema endal palju entusiasmi? Teie jutust jääb mulje, nagu see oleks peaga vastu seina tagumine.

Lahendus on väga lihtne: hotellide käibemaks on 9 protsenti, see tuleks kehtestada ka restoranidele ja siis kaoks justkui seesama kõrvalehiilimise kasu ära. Ütleme, et sul on fine-dining’u koht, töökulutused seal on 50 protsenti, aga sa maksad sellest sotsmaksud ja peale selle 50 protsendi sa maksad veel käibemaksu, siis see on täiesti võimatu situatsioon. Ma ütleks nii: «Kallis Kaja Kallas, anna ausatele restoranidele ka mingisugune võimalus hakkama saada.»​

Kas 9-protsendine käibemaks oleks hea meede, et restoranid pärast koroonakriisi saaksid edasi tegutsema jääda?

Ma arvan, et see võrdsustaks konkurentsi.

Kuidas on pea poolteist aastat väldanud koroonapandeemia mõjutanud Eesti turismisektorit?

Noh, turistid on ära. Võrdleksin seda sellega, et kui kuskil tekivad metsapõlengud, siis hakatakse vaatama, kui palju kustutamine maksab ja keegi tuleb välja sellise mõttega, et seal on ju ka erametsad ja miks me neid peaksime aitama. Mets ikka põleb maha ja siis kasvab uus mets. On ju nii?

Kas te tunnete, et teid on jäetud selles kriisis omapead?

Meie firma on riigilt saanud tuge 2,1 protsenti minu 2019. aasta riigimaksudest. See on umbes sama, kui sa käid restoranis ja jätad seitse senti jootraha.

Kas see mittepiisav tegutsemine on kivi vaid Eesti valitsuse kapsaaeda või seistakse ka teistes riikides sama probleemiga silmitsi?

On samad probleemid, aga Eesti valitsuse suhtumist peegeldab see, kui turisminduse eest vastutav minister ütles mulle möödunud aasta alguses, et ta ei näe, et turismindus oleks Eesti asi.

Kõlab uskumatult.

Seda olukorda ei võeta tõsiselt. Kui liidu esindaja rääkis nendega tööstusest, siis naerdi ja küsiti, mis tööstus see selline on. See ei ole justkui võrdne IT ning näiteks metsamajandusega. Samas näiteks Tallinna turismindus üksinda on olnud tunduvalt suurem kui terve Eesti põllumajandus.

Auri Hakomaa võrdleb olukorda restoraniäris Nõukogude ajaga - süüd näeb ta laiskadel valitsustel, kes ei ole viitsinud probleemidega tegeleda.
Auri Hakomaa võrdleb olukorda restoraniäris Nõukogude ajaga - süüd näeb ta laiskadel valitsustel, kes ei ole viitsinud probleemidega tegeleda. Foto: Sander Ilvest

Maalime värvika pildi: millist elu elavad teie restoranitöötajad praegu, näiteks Olde Hansa töötajad?

Suurem osa on koondatud.

Protsentuaalselt?

Umbes 96 protsenti.

Aasta tagasi te ütlesite, et Eestis elatakse, nii nagu viirust ei olekski. Kas pilt on teie hinnangul praeguseks muutunud?

Mitte ainult Eestis, aga terves maailmas on see kõige suurem kommunikatsioonikatastroof, kus professionaalsed inimesed on asendatud amatööridega. Ma ei tea, et üheski riigis oleks tehtud korralikku kampaaniat, kuidas sellesse viirusesse õigesti suhtuda. Eesti ei ole siinkohal erand. Samas on olnud väga tugevad viirust eitavad kampaaniad. Üks neist sai alguse Donald Trumpist ja teine Venemaalt ning Valgevenest, kus eirati viiruse mõju. Seetõttu on minu hinnangul praegune situatsioon selline, et muidu täie mõistusega inimesed ütlevad, et seda viirust vist tegelikult ei olegi.

Kas tuleks kehtestada ka tugevam kontroll restoraniäri üle?

Muidugi. See ju ei ole mõeldav, et lastakse olla seadustel jõus, kuid samal ajal teatakse, et nende järgi ei toimita ja siis imestatakse veel, kui keegi neid seadusi järgib. See ei ole Eesti ja sellepärast ma ütlesingi, et see on nagu riik riigis. Äkki saaks lahti sellest Nõukogude Liidu pärandist. Lisaks tooks see väga vajalikke välisinvesteeringuid. Eestist on paljud investeeringud ära läinud seetõttu, et müüdavate restoranikettide äri ei ole puhas.

Märksõnad
Tagasi üles