R, 9.12.2022

ülevaade ⟩ Lukašenka välja käidud kaks võimalikku mantlipärijat kuuluvad ELi musta nimekirja

Stina Aava
, toimetaja
Lukašenka välja käidud kaks võimalikku mantlipärijat kuuluvad ELi musta nimekirja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on peagi ametis olnud 27 aastat. 
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on peagi ametis olnud 27 aastat. Foto: Maksim Gušek/ap/Scanpix
  • Lukašenka näeb oma endistes ministrites tugevaid kandidaate
  • Presidendi sõnul saavad järeltulijad võimule ainult läbi ausate valimiste
  • Pakutud pärijaid on tugevalt opositsiooni vastu
  • Valikuna jääb õhku ka Lukašenka poja troonile astumine

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka nimetas oma võimalike järeltulijatena endist siseministrit ja endist tervishoiuministrit, kuid lisas, et ainult valimised saavad kindlaks teha, kes tema jälgedesse astuvad.

Võimu üleandmisest rääkides rõhutas Valgevenet 1994. aastast juhtinud Lukašenka, et riigis on tema arvates väärilisi inimesi, kes võiksid presidendiks saada, edastab Pul Pervyi. President pidas silmas endist siseministrit Juri Karajevit, keda opositsioon süüdistab protestide vägivaldses mahasurumises, ja endist tervishoiuministrit Vladimir Karanikut. Mõlemale on EL kehtestanud sanktsioonid rahumeelsete meeleavaldajate mahasurumise eest.

Saatana sulaseid jahtiv karm juht

Karajev töötas siseministrina kõigest aasta, 2020. aasta oktoobris nimetas Lukašenka ta Grodna oblasti inspektoriks. Ajaleht Narodnaja Volja on üritanud Karajevilt uurida, miks ta oktoobris ametist tagandati, kuid Karajev on öelnud, et ei aruta presidendi otsuseid ja Lukašenka teab tema oskusi. Karajev lisas, et ta ei satu kunagi kellegagi vastuollu ja kasutab minimaalselt internetti, et vältida tema kohta käivaid kuulujutte.

Põhja-Osseetias sündinud kindral on Valgevenes tuntud oma ähvarduste poolest. Tema käe all teeninud ajateenijad kirjeldavad teda karmikäelise juhina, kes on otsekohene ega salli mõistumänge, vahendab TUT.BY.

Gomelist pärit Junus Rahmatov, kes tunneb Karajevit juba aastakümneid, kirjeldas väljaandele Onliner tema kummalist iseloomujoont: Karajevil jäävat meelde absoluutselt kõikide inimeste nimed, kellega ta kunagi suhelnud on, mis tekitab paljudes hirmu.

Juri Karajev oli eelmise aasta oktoobrini Valgevene siseminister. 
Juri Karajev oli eelmise aasta oktoobrini Valgevene siseminister. Foto: Belta

Karajev on Lukašenka režiimi kindel toetaja, kelle hinnangul on tugev valitsus kriisiperioodidel tähtsam kui demokraatia, vahendab TUT.BY. Telekanali CTV saates «Nädal» teatas Karajev, et Valgevene miilits on kõige inimlikum korrakaitse, mida on võimalik leida.

Uuel ametipositsioonil Grodnas tegeleb Karajev enda sõnul tavapäraste probleemidega, eriti lahendamata haldus- ja kriminaalasjadega. Enamasti panevad kodanikke muretsema tema sõnul valgustus, teede haldamine ja tülitsevad naabrid.

Märtsis sattus Karajev aga skandaali, sest meediasse lekkis vestlus, kus ta kritiseerib valgevenelasi. Karajev võrdles valitsusvastastel protestidel toimunut Tšetšeenia sõjaga ja nõudis protestidelt inimeste minema vedamist. Tema hääle autentsust on Regnumi teatel kinnitanud ka siseministeeriumi töötajad.

TUT.BY intervjuus meenutas Karajev, et kohtus hiljuti Grodna kloostri nunnaga, kellega vesteldi sellest, et peamine revolutsionäär ja ebastabiilsuse tekitaja on saatan. Seetõttu leiab end 42-aastasena ristida lasknud mees, et rahutustes osalejad on saatana sulased.

Pandeemia vastu võitleja

Teine Lukašenka silmis potentsiaalne järeltulija, endine tervishoiuminister Vladimir Karanik on sündinud Grodna oblastis, lõpetanud kohaliku meditsiiniülikooli ja töötanud enne ministriks saamist kaheksa aastat Minski linna haigla onkoloogia osakonna peaarstina.

Karanik nimetati tervishoiuministriks 2019. aastal, mistõttu sai temast epideemia lahvatades vastutav isik. Selles ametis püsis ta möödunud aasta augustini. Praegu töötab ta Grodna oblasti kubernerina.

Endine tervishoiuminister Vladimir Karanik kohtumas opositsiooniga.
Endine tervishoiuminister Vladimir Karanik kohtumas opositsiooniga. Foto: Valeri Šarifulin/tass/Scanpix

«Kõik uus on hirmutav, esiteks on see uus nakkus. Teiseks rakendatakse kogu maailmas enneolematuid meetmeid. Ühed analüütikud teevad prognoosid ilusamaks kui teised. Loomulikult tekitab see inimestes paanikat. [...] Mõni ekspert näitab apokalüptilist stsenaariumi: miljonid surnud, miljardid haiged. Teiste sõnul pole viirus ohtlikum kui hooajaline gripp. Kuid need on kaks äärmust, tõde on kuskil vahepeal,» on öelnud Karanik koroonaviiruse kohta.

Presidendivalimistele järgnenud meeleavalduste ajal tulid paljud tervishoiutöötajad tänavale protestima. Minski meditsiinikõrgkooli lähedal kogunesid arstid solidaarsusahelasse ning Karanik kohtus kolleegidega. Hiljem väljendas Karanik tervishoiuministeeriumi ametliku kanali kaudu nördimust.

«Kurb on vaadata, kuidas selgelt orkestreeritud sündmust esitatakse kui arstide spontaanselt tekkinud protestiaktsiooni. Häbi on mõista, et meie kolleege kasutatakse pildi loomiseks ja siseministeeriumi esindajate jõulise vastuseisu tekitamiseks. On hämmastav tõdeda, et vägivalla vastu olijad keelduvad rääkimast ja probleeme lahendamast,» kirjutas Karanik tervishoiuministeeriumi lehel.

Karaniku sanktsiooninimekirja kandnud ELi andmetel kasutati kiirabiautosid aga vigastada saanud meeleavaldajate kinnipidamiskeskustesse toimetamiseks.

Presidendi poeg saadeti protestide eest Venemaale

Nikolai Lukašenka
Nikolai Lukašenka Foto: Belta

Varem on räägitud, et Aljaksandr Lukašenka asemele asub tema praegu 16-aastane poeg Nikolai, millele on vihjanud ka president ise.

Poeg, keda hellitavalt kutsutakse Koljaks, on kohaliku meedia huvisfääris olnud sünnist saati. Tänaseni pole selge, kes on tema ema, sest Lukašenka ametlik abikaasa Galina ei ole mehega koos elanud aastakümneid. Seetõttu spekuleeritakse, et poja ema võib olla presidendi endine ihuarst.

Lukašenka on poega kaasa võtnud välisvisiitidele: viis aastat tagasi saabus ta Nikolaiga ÜRO kohtumisele New Yorki, samuti on poeg isa kõrval viibinud kohtumistel Venezuela presidendi Hugo Cháveze, Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi, paavst Benedictus XVI ja USA presidendi Barack Obamaga.

Valitsusvastaste meeleavalduste ajal jäi Nikolai kaadrisse Kalašnikovi automaadiga ja eriväelase riietuses. Isa ja poeg astusid koos üles ka videos, kus lubati astuda välja «rottidest» meeleavaldajate vastu.

Protestide jätkudes saatis president poja Moskvasse erakooli. Komsomolskaja Pravda teatel tingis otsuse asjaolu, et presidendi pojal oli oma vanas koolis protestide vägivaldsest mahasurumisest tingitud negatiivse suhtumisega keeruline toime tulla. Vene meedia kohaselt resideeris presidendi poeg alguses Valgevene saatkonnas ega saanud kaugõppe kehtestamise tõttu kooli füüsiliselt kohale minna.

Märksõnad
Tagasi üles