R, 9.12.2022

Tiit Terik: metsaraie kohalikke kaasamata põhjustab konflikte

Tiit Terik
, Tallinna linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees (Keskerakond)
Tiit Terik: metsaraie kohalikke kaasamata põhjustab konflikte
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tiit Terik.
Tiit Terik. Foto: Madis Veltman
  • Metsadel on oluline ühiskondlik väärtus
  • Kohalikke tuleb informeerida ning kaasata
  • Mets on eeskätt emotsioone toitev looduslik keskkond

Kohalik omavalitsus peab RMK raiete kavandamise juures seisma kogukonna huvide eest ning tagama, et elanikud oleksid informeeritud nende elukeskkonda puudutavatest muudatustest, kirjutab Eesti Linnade ja Valdade Liidu esimees Tiit Terik (Keskerakond).

Järjest agressiivsem metsade raie Eesti eri paikades on kutsunud esile kohalike kogukondade liikmete tugeva vastuseisu ja pahameele. Kurgja, Valgeranna ja Häädemeeste on vaid mõned näited sellest, kus kõik pole läinud nii, nagu riigiettevõte on planeerinud ja arvestanud. Tegu pole kaugelt mitte-minu-tagahoovis-suhtumisega, mida arendajad või ettevõtjad püüavad sageli omistada kohalikele elanikele, kes oma kogukonna heaolu eest seisavad.

Kohalikke tuleb informeerida ning kaasata. Tihtilugu saab emotsionaalne võitlus kahe poole (kohalik kogukond vs. metsaomanik) vahel alguse ebapiisavast informatsioonist ja olematust kaasamisest. Meie kõigi ühist metsa haldab RMK, seadusega on tal kohustus majandada metsa heaperemehelikult: hooldades, kasvatades, raiudes, sest vaid nii tagatakse järjepidevus ning metsade säilimine.

Mets ei ole pelgalt loomade ja lindude elupaik või meelispaik koriluse harrastamiseks. Mets on koht puhkamiseks, turismi arendamiseks, aga mõnikord ka kaitseks automüra eest. On selge, et kiilu löömine harjumuspärasesse ja turvalisse keskkonda ei saa lõppeda hästi, kui kõik on justkui otsustatud ning harvesterid liiguvad juba metsa poole. See kõik viib ilmselge konfliktini ning kaevikutesse asumisele.

Veelgi kummastavam on teadmine, et RMK salastas ebaseaduslikult nende Eesti puhke- ja kaitsemetsade asukohad, kus toimuva raie peab kogukonnaga kooskõlastama. Hiljem andmekaitse inspektsiooni käsul RMK küll osaliselt raiekaardid avalikustas.

Eelmise aasta detsembri lõpus saatis õiguskantsler Ülle Madise kirja RMK juhatuse esimehele ja keskkonnaministeeriumile, kus viitas, et kaasamisprotseduur peaks olema senisest selgem ning kui kohalike ettepanekuid arvestada ei saa, tuleks selgitada selle põhjuseid. Samal ajal nendib õiguskantsler, et praegu võib kohalikele inimestele ja kogukondadele jääda arusaamatuks, kuidas ja millal RMK kaasamismenetlust korraldab. Sestap soovitab Ülle Madise ­RMK-l koostada ning näiteks oma veebilehel ja kohalikes meediakanalites avaldada selge juhise, millisel ajavahemikul, kuidas ja mille kohta on kohalikel võimalik metsatööde suhtes ettepanekuid teha.

Riigikogu on selgitanud, et igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muudatusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse. Seadus paneb riigimetsa majandajale selge kohustuse enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes iga päev seda metsa kasutavad. Kaasamise kaudu peaks RMK arvestama võimalusel elanike igapäevaste tegemiste, vajaduste ja huvidega, mis puudutavad majandatavat metsa kui elukeskkonda.

Keskkonnaminister on selgelt väljendanud oma prioriteedina metsandusega seotud temaatikat ja metsanduse arengukava. Samuti on uus koalitsioon teinud ettepaneku, et protsessidesse peavad olema kaasatud asjasse puutuvad huvigrupid võrdsetel alustel.

Seadus paneb riigimetsa majandajale selge kohustuse enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes iga päev seda metsa kasutavad.

Segadust võib tekitada see, millist väärtust metsade raie endas hõlmab. Millist kasu näeb metsaraies kohalik elanik? On selge, et metsa peab hooldama ja raiuma, enamikule on see arusaadav, kui seda tehakse avalikult, ausate reeglite alusel ning eri osaliste huvisid ja õigusi arvestades.

Kohalikele on mets eeskätt looduslik keskkond, mis toidab emotsioone. Eelarve täitmise ja puidupõletamise argument siin ei tööta. Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse raporti avaldamise järel tegid enam kui 500 maailma teadlast pöördumise, kus juhiti tähelepanu sellele, et riigid peaksid lõpetama süsinikuneutraalsuse sildi all toimuva metsapuidu põletamise ning massilise ahju ajamise.

Tartu Ülikooli juhtivteadur looduskaitse alal Asko Lõhmus on öelnud, et taastuvenergia direktiivis on puitu loetud süsinikuneutraalseks kütuseks ning seal sätestatakse, et selle põletamine on õige ja viib lähemale eesmärkidele, mis seotud kliimaneutraalsuse saavutamisega. Kuid kas see on õige, et puidu põletamist saab doteerida süsinikuneutraalsuse alusel? Ka mõjukas Briti ajakiri The Guar­dian on viidanud kõnealusele probleemile (Eesti näitel), et metsapuidu põletamine taastuvenergeetika sildi all ei täida seatud rohe-eesmärke.

Metsadel on oluline ühiskondlik väärtus ning selle mõju ei tohiks alahinnata. Eestis on mitmel puhul peatatud RMK raietööd kohtu sekkumise abil, kuna on tehtud lageraiet kõrgendatud avaliku huviga metsades. Kaasates elanikud ja kohaliku omavalitsuse võimalikult varakult protsessi, saab vältida sageli tarbetut kohtuvaidlust ning elanike pahameelt. Ka RMK kui riigi osa koos keskkonnaametiga saab vältida olukordi, kus valdade üldplaneeringutele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja raieload antakse metsade kohta, kus asuvad nt kõrgendatud avaliku huviga alad ja rohevööndid või kus teatud raieliigid on üldse vastunäidustatud. Ka kohalik omavalitsus peab tajuma siin oma rolli, et vajalik info õigel ajal kohalike elanikeni jõuaks.

Märksõnad
Tagasi üles