R, 9.12.2022

Karasjov Orgusaar: Eesti vajab langenud vabadusvõitleja päeva

Karasjov Orgusaar: Eesti vajab langenud vabadusvõitleja päeva
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pariisis elav väliseestlane T. G. Karasjov Orgusaar.
Pariisis elav väliseestlane T. G. Karasjov Orgusaar. Foto: Guillaume De Beauvillé

27.märts võiks olla päev, mis oleks kõikide eesti vabadusvõitlejate tähistamiseks, kirjutab Pariisis elav väliseestlane Karasjov Orgusaar. 

Pole rahvaid ilma kangelasteta. Vabadussõja kangelased on ilmselged: Anton Irv, Julius Kuperjanov, Reinhold Sabolotny, nende erilise vahvuse ja laitmatu sangarluse poolest. Ja nende Eesti-armastus ja pühamissioon oli nii suur, et see viis neid salgamatu ohvrimeelsuseni. Postuumselt ka autasustatud. Pole midagi sellest ületamatut, nagu Eesti muinaskuningate võitlused anastajate vastu, talurahva mässud, metsavennad…

ENSVs kõige raskemal ajal oli aga tõelisi vabadusvõitlejaid vähe. Muidugi hapnikuna kosutav oli kultuuriline vastupanu, kus läbi ridade lugedes või filmidega, multifilmidega, muusikaga tutvudes said mõistujutust aru, et lootust on.

Tänavu saab juba 40 aastat dissidendi ja teadlase Jüri Kuke märtrisurmast (27. märts 1981) – suri näljastreigi tagajärjel Vologda vangilaagris. Süüdistus? Tahtis avalikult vabadust ja demokraatiat.

V. G. Karasjov-Orgusaar soovis kuulutada selle langenud vabadusvõitleja päeva riigipühaks.

Päev, mis oleks kõikide eesti vabadusvõitlejate tähistamiseks. Unustusse vajuvad enneaegu Eestis tegutsenud vabadusvõitlejate nimed, nagu Sven Kreek (Lev Gorn, 1930–1975 enesetapp ülespoomisega Patarei vanglas, teades, et teda ootab sundravi erirežiimiga vaimuhaiglas), Artjom Juskevitš (1931–1982), Sergei Soldatov (1933–2003), Erik Udam (1938–1990),Oleg-Heldur Tjutrjumov (1920–1984), Uno Toru (1930–2007) jt.

Okupatsioonivõimude eesmärk oli maha vaikida nende tegevus, panus ja elumõte. Neile ausammas! Mälestame neid igavesti!

Jüri Kukk oli keemik, Tartu ülikooli õppejõud ja vabadusvõitleja. 
Jüri Kukk oli keemik, Tartu ülikooli õppejõud ja vabadusvõitleja. Foto: Kultuuriaken
Märksõnad
Tagasi üles