Kahed järjestikused valimised raskendavad ühiskandidaadi leidmist

Riigikogu esimestes voorudes presidendi valimiseks tuleb koalitsioonil leida tuge ka opositsioonist. Pildil Kersti Kaljulaid. FOTO: Madis Velman

Augustis algavad presidendivalimised ning sellele oktoobris järgnevad kohalikud valimised ahvatlevad erakondi lööma kahte kärbest ühe hoobiga: seadma üles erakonna presidendikandidaati, kes ilmselt piisavalt suurt poolehoidu ei saa, kuid kes hoiaks kohalike valimiste eel erakonda nähtaval. See võib aga erakondadeüle­se ühiskandidaadi kiire ­leidmise oodatust raskemaks muuta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Mina soovitan algusest peale otsida kokkulepet,» sõnas Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi. Ta meenutas, et viimastel, 2016. aasta presidendivalimistel ei alustanud erakonnad mitte ühise kandidaadi kokku­leppimisega, vaid mitme erakondliku kandidaadi pakkumisega. Nii ei leidnud erakonnad üksmeelt ei esmalt kolmes riigikogu voorus ega ka valimis­kogus. Kuuendas voorus, kui vali­mi­­sed riigikokku tagasi jõudsid, valiti 81 poolthäälega presidendiks ainus kandidaat Kersti Kaljulaid. Et ahvatlus oma kandidaatidega pildil olla on erakondadel suur nüüdki, eriti kohalike valimiste eel, seda tunnistas mitu poliitikut.

«Me kindlasti tahame presidendikampaanias olla oma ­kandidaadiga väljas,» sõnas näiteks ­Eesti ­Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Martin Helme. Tema näeks erakonna kandidaadina Henn Põlluaasa. Põlluaas ise veel kaalub ettepanekut.

Helme loodab, et EKRE kandidaat suudetakse isegi riigikogus üles seada. Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja 21 riigikogu liikme toetust, mis tähendaks, et EKRE-l on vaja saada kaks lisa­häält ka mõnest teisest erakonnast. «Ma arvan, et see ei ole üldse võimatu,» sõnas Helme.

26.03.2021 29.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto