«Mina soovitan algusest peale otsida kokkulepet,» sõnas Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi. Ta meenutas, et viimastel, 2016. aasta presidendivalimistel ei alustanud erakonnad mitte ühise kandidaadi kokkuleppimisega, vaid mitme erakondliku kandidaadi pakkumisega. Nii ei leidnud erakonnad üksmeelt ei esmalt kolmes riigikogu voorus ega ka valimiskogus. Kuuendas voorus, kui valimised riigikokku tagasi jõudsid, valiti 81 poolthäälega presidendiks ainus kandidaat Kersti Kaljulaid. Et ahvatlus oma kandidaatidega pildil olla on erakondadel suur nüüdki, eriti kohalike valimiste eel, seda tunnistas mitu poliitikut.
«Me kindlasti tahame presidendikampaanias olla oma kandidaadiga väljas,» sõnas näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Martin Helme. Tema näeks erakonna kandidaadina Henn Põlluaasa. Põlluaas ise veel kaalub ettepanekut.
Helme loodab, et EKRE kandidaat suudetakse isegi riigikogus üles seada. Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja 21 riigikogu liikme toetust, mis tähendaks, et EKRE-l on vaja saada kaks lisahäält ka mõnest teisest erakonnast. «Ma arvan, et see ei ole üldse võimatu,» sõnas Helme.