Augustis algavad presidendivalimised ning sellele oktoobris järgnevad kohalikud valimised ahvatlevad erakondi lööma kahte kärbest ühe hoobiga: seadma üles erakonna presidendikandidaati, kes ilmselt piisavalt suurt poolehoidu ei saa, kuid kes hoiaks kohalike valimiste eel erakonda nähtaval. See võib aga erakondadeülese ühiskandidaadi kiire leidmise oodatust raskemaks muuta.
«Mina soovitan algusest peale otsida kokkulepet,» sõnas Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi. Ta meenutas, et viimastel, 2016. aasta presidendivalimistel ei alustanud erakonnad mitte ühise kandidaadi kokkuleppimisega, vaid mitme erakondliku kandidaadi pakkumisega. Nii ei leidnud erakonnad üksmeelt ei esmalt kolmes riigikogu voorus ega ka valimiskogus. Kuuendas voorus, kui valimised riigikokku tagasi jõudsid, valiti 81 poolthäälega presidendiks ainus kandidaat Kersti Kaljulaid. Et ahvatlus oma kandidaatidega pildil olla on erakondadel suur nüüdki, eriti kohalike valimiste eel, seda tunnistas mitu poliitikut.
«Me kindlasti tahame presidendikampaanias olla oma kandidaadiga väljas,» sõnas näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Martin Helme. Tema näeks erakonna kandidaadina Henn Põlluaasa. Põlluaas ise veel kaalub ettepanekut.
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg){kind=small}
