N, 2.02.2023

Tarmo Pikner: Tarmo Soomere presidendiks!

Tarmo Pikner
, kolumnist
Tarmo Pikner: Tarmo Soomere presidendiks!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Tarmo Pikner.
Tarmo Pikner. Foto: Erik Prozes
  • Tarmo Soomere on valmis kandideerima Eesti presidendiks
  • Poliitikuil peaks olema ülimalt hea meel
  • Läänelikku demokraatiat ootavad ees drastilised muutused

Plutarchosel oli ikka tuline õigus, kui ütles, et lakkamatult tilkuv vesi uuristab kivisse augu. Kirjutasin oma 2015. aasta 21. detsembri kolumnis: «Loodusressursside – maa, metsa, mere ja neis oleva elusa ja eluta looduse – kasutamise üle peavad saama otsustada teadlased ja teadjamehed-naised, mitte parteikontorite määratud poliitikud. Näen ainuvõimalikku lahendust anda loodusressursside kasutamise ja käsutamisega tegelevate ministeeriumite funktsioonid üle teaduste akadeemiale, kes koos ülikoolidega haldaksid neid teemasid.»

Kogu järgneva aasta jooksul lõpetasin aga enamiku oma riigikorraldust käsitlevatest kolumnidest lausega: «Ceterum censeo, vabariigi presidendi ametikoht tuleb ühitada teaduste akadeemia presidendi omaga.» Mainisin ka Tarmo Soomeret, kellelt võiksid valitsejad otsuste tegemisel nõu küsida.

Nüüd olemegi jõudnud lõpuks sinnamaale, et võiks Soomere nime ees teaduste akadeemia presidendi nimetuse vahetada vabariigi presidendi omaga. Teadlase jah-sõna on antud ning poliitikuil peaks olema ülimalt hea meel, et neid on päästetud järjekordselt eesootavast häbist, mis sai neile osaks eelmistel presidendivalimistel.

Demokraatia demokratiseerijad on juba kohal, vaktsiininatsionalism võib üle kanduda teistele valdkondadele, protektsionism pole mingi uudis, isegi diktaatorlikke nähtusi esineb.

Siinkirjutajal oli ja on selles asjas kaks eesmärki. Esiteks, presidendi institutsiooni praegusel kujul pole meie riigile tarvis. Selle ametikoha ühitamist küll peaministri ametikohaga või riigikogu esimehe omaga on pakutud küll ja küll. Teiseks, olen korduvalt kirjutanud teaduspõhise riigijuhtimise vajadusest (ka meritokraatlikust riigikorraldusest ehk talentidega valitsemissüsteemist) ja just väikese riigina selle võimalikkusest. Kui nimetatud kaks mõtet kokku panna, siis saaksimegi esimeses etapis Tarmo Soomerest presidendi, kes katab mõlema institutsiooni vajadused. Järgmises etapis võiks teaduste akadeemia baasil moodustada keha, mis oleks valitsusele nõuandja. Praegu Kadriorust tuleva nõuga polnud Jüri Ratase valitsustel niigi midagi peale hakata ja ega Kaja Kallase valitsuski peale päikesetõusu pole sealt muud saanud.

Eriti päevakohane on riigijuhtimise teaduspõhiseks kergitamine just praeguses meditsiinikriisis (mida võib vabalt ka heaolukriisiks nimetada), kus valitsusel ongi juba teadlaste komisjon kasutuses. Pealegi pole praegune kriis ainus ja kohe pärast koroonahullusest väljumist ootavad meid ees uued katsumused. Kogu liberaaldemokraatia on juba põntsu saanud ja vaevalt see senisel kujul tõuseb. Lisaks pole vaid meil probleemid, vähemalt läänelikku demokraatiat ootavad ees drastilised muutused (kui mitte kogu maailmakorraldust). Demokraatia demokratiseerijad on juba kohal, vaktsiininatsionalism võib üle kanduda teistele valdkondadele, protektsionism pole mingi uudis, isegi diktaatorlikke nähtusi esineb.

2016. aastast Tarmo Soomeret tsiteerides: «Eesti on niivõrd väike ja selleks et oma riiki hästi pidada, on meil tarvis suurt pilti.» Õige, väikeses riigis on ka väikesed otsused omavahel sõltuvuses, mistõttu tervikpildi nägemine on hädavajalik. Poliitikuil säärane võime sageli puudub ja just teadlased aitaksid seda pilti maalida.

Märksõnad
Tagasi üles