N, 2.02.2023

Kadrioru õnnetus saab õppetunniks ka Tartus

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Kadrioru õnnetus saab õppetunniks ka Tartus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eilsel tuulisel päeval Ujula tänava paplialleel oksi ei lennanud. Kui need vanad puud muutuvad inimestele aga ohtlikuks, tuleb linnal oht kõrvaldada.
Eilsel tuulisel päeval Ujula tänava paplialleel oksi ei lennanud. Kui need vanad puud muutuvad inimestele aga ohtlikuks, tuleb linnal oht kõrvaldada. Foto: Kristjan Teedema

Riigikohus andis eelmisel nädalal lahendi Kadrioru pargis juhtunud õnnetust puudutavas kohtuasjas.

Küsimus oli, mida saab pargi pidajalt nõuda külastajate elu ja tervise kaitseks, ning otsus, et hüvitise kaalumisel pole oluline, kas puu oli ohtlik, vaid kas piisava hoolsusega tegutsedes oli võimalik avastada, et see on ohtlik. Murdunud puude tõttu tekkinud kahju hüvitamine pole Tartuski võõras teema.

Eilsel tuulisel päeval Ujula tänava paplialleel oksi ei lennanud. Kui need vanad puud muutuvad inimestele aga ohtlikuks, tuleb linnal oht kõrvaldada.
Eilsel tuulisel päeval Ujula tänava paplialleel oksi ei lennanud. Kui need vanad puud muutuvad inimestele aga ohtlikuks, tuleb linnal oht kõrvaldada. Foto: Margus Ansu

Mis on piisav kontroll?

Kohtusse jõudnud õnnetus juhtus 2015. aasta suvel, kui Kadrioru pargis murdus tugeva tuulega kastanipuu oks ja selle alla jäi pingil istunud naine, kes vajas õnnetuse tõttu haiglaravi ning on praeguseni täielikult töövõimetu.

Tallinn tasus naisele ravi- ja sõidukulude ning mittevaralise kahju katteks kohtuväliselt üle 6000 euro. Kolm aastat hiljem esitas naine maakohtusse hagi, nõudes linnalt saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitisena veel üle 16 500 euro.

Maa- ja ringkonnakohus jätsid hagi rahuldamata, sest nende hinnangul oli linn teinud pargi külastajate kaitseks piisavalt. Näiteks tehti vaidlusalusele hobukastanile kolm kuud enne õnnetust korrastuslõikus, pargis töötas kõrghaljastuse spetsialist, pargi kodukord hoiatas tugeva tuulega puude läheduses viibimise eest ja sellest informeeriti külastajaid teabetahvlitel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium saatis asja aga uueks arutamiseks maakohtule, sest kolleegiumi hinnangul vajab täpsemat määratlemist, milline ikkagi on pargi pidaja vastutus ehk milliseid abinõusid pidi linn avaliku pargi pidajana külastajate elu ja tervise kaitseks rakendama ning kas kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud võeti ka tegelikult tarvitusele. Muu hulgas vajaks täpsustamist, mismoodi ja kui tihti tuleks kontrollida puude seisundit. Kahtlust võivad äratada näiteks puu vanus, kuivamise tunnused või välised kahjustused.

Suure tuulega Toomemäel trepile murdunud vaher.
Suure tuulega Toomemäel trepile murdunud vaher. Foto: Ain Protsin

Õpetlik lugu

Samuti on pargi pidajal vaja tõendada, et vastutav spetsialist täitis talle pandud ülesandeid. «Kohtus asja lahendamisel pole oluline, kas puu oli ohtlik, vaid kas piisava hoolsusega tegutsedes oli võimalik avastada, et see on ohtlik,» leidis riigikohus.

«Riigikohtu sellised seisukohad ei tule meile uudisena,» ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder (pildil). Tema sõnul kinnitab riigikohus kehtivat arusaama, et puude seisundi monitoorimisega tuleb tegeleda korrapäraselt ning puu ohtliku seisundi avastamise korral tuleb oht kõrvaldada ja kui ohtu saab kõrvaldada vaid ohtliku puu maha raiumisega, siis tuleb seda teha.

Linna positsioonist vaadatuna on keskkonnaameti mõned nõuded ohtlikud puud säilitada olnud vahel n-ö üle võlli, ütles linnasekretär Jüri Mölder.

Omaette küsimus on see, kuidas selline ohu hindamine võiks mõjutada Emajõe-äärsetesse vanadesse paplialleedesse ja ka muudesse eakatesse puudesse suhtumist. «Sellise lahendiga tutvumine oleks kasulik ka neile, kes seisavad vastu ka ohtlike puude raiele,» möönis Mölder. «Kui pargiala on avalikus kasutuses, siis linn pargiomanikuna on kohustatud tegutsema selle nimel, et inimestel oleks seal ohutu.»

Linnavalitsus pole viimastel aastatel pargi või puu omanikuna pidanud kellelegi tervisekahju hüvitama. Kuid kuus-seitse aastat tagasi jäi Raadi kalmistul üks naine murdunud oksa alla ja linn hüvitas talle osaliselt ravikulud.

Aga ette on tulnud varalise kahju hüvitamist. Viimase viie aasta jooksul on selliseid juhtumeid olnud veidi üle kümne ja linna eelarvest on kahjuhüvitist välja makstud kokku 4869 eurot.

Selliste kahjuhüvitamise juhtumite võimalust mööndes on linn sõlminud vastutuskindlustuse lepingu ja suuremad hüvitised maksab välja kindlustus. Suurim kindlustuse makstud hüvitis on Möldri andmetel 14 046 eurot ja 40 senti. Viidatud juhul kukkus murdunud puu maja katusele ja kahjustas seda.

Omaniku vabadus piiratud

Kuid omanik ei tarvitse olla vaba otsustama, kuidas ohtu mõistlikult kõrvaldada. Näiteks Toomemäe park on maastikukaitseala ja selle kui looduskaitseala valitseja on keskkonnaamet, millega peab linn oma tegevuse kooskõlastama.

«Praktika pinnalt saab tõdeda, et ohtlikest puudest lähtuva võimaliku ohu kõrvaldamise asjus pole meie seisukohad alati kattunud. Linna positsioonist vaadatuna on keskkonnaameti mõni nõue ohtlikud puud säilitada olnud vahel n-ö üle võlli,» leidis Mölder.

Ka võib vastutuse jagunemine olla vaieldav juhul, kui eraomanik on omavalitsuselt taotlenud ohtliku puu raieluba, kuid sellest on keeldutud. Siis tekib küsimus, kui pika aja pärast peaks olukorda uuesti hindama.

Märksõnad
Tagasi üles