N, 2.02.2023

Idarindel muutusteta

Teet Korsten
, ajakirjanik
Idarindel muutusteta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Kohtla-Järve tervisemajas sai 27. detsembril 2020 esimese vaktsiinisüsti Eestis sümboolselt just IVKH arst-resident nakkushaiguste erialal Jelena Rozinko.
Kohtla-Järve tervisemajas sai 27. detsembril 2020 esimese vaktsiinisüsti Eestis sümboolselt just IVKH arst-resident nakkushaiguste erialal Jelena Rozinko. Foto: Ain Liiva
  • Ida-Viru piirkond on olnud kõrgema nakatumise koht.
  • «Koormus, mis praegu tervishoiusüsteemil lasub, on masendav.»
  • Vaktsiin­iskepsis on hakanud vähenema.

Kui mullu valitses enamikus Eesti paikades koroona vallas suverahu, siis Ida-Viru keskhaiglale (IVKH) on jagunud vastavaid patsiente aasta läbi.

Meediatähelepanu oli Ida-Virus ka mullu 27. detsembril, mil Kohtla-Järve tervisemajas sai esimese vaktsiinisüsti Eestis sümboolselt just IVKH – kus praegu on ravil 54 Covid-19 diagnoosiga haiget ja pandeemia algusest on neid olnud 842 – arst-resident nakkushaiguste erialal Jelena Rozinko.

Praegu juba palju kogenum nooruke arst Jelena Rozinko, kes asus koroonaosakonda tööle mullu septembris, on endiselt sama rahulik ja tasakaalukas, nagu ta oli siis, kui sai kümnete välklampide paistel Eesti esimese vaktsiinisüsti.

«Sain Pfizeri süsti, aga kui sel hetkel oleks olnud käepärast vaid AstraZeneca vaktsiin, oleks seda süstida lasknud. Ükskõik millega, aga on vaja vaktsineerida,» räägib 25-aastane neiu.

Sotsiaalmeedia tekitab õõva

Ta ütleb, et ei taha näiteks Facebooki poole isegi vaadata: «Kui avan interneti, loen pidevalt tekste, et koroonat pole, et vaktsineerida ei tohi, et vaktsiini tõttu võib surra – ühesõnaga, ebaadekvaatset juttu. Ma lihtsalt ei taha seda näha. Enam ei jaksa lihtsalt. Lähen nii närvi – haiglad on niivõrd koormatud, aga paljud inimesed ei saa ikka veel aru, kui tõsine tegelik olukord on.»

Pealegi, ütleb ta, on ta pärast tööpäeva nii väsinud, et uudisteks ja lugemiseks nagunii jõudu ei jaguks.

Eelmisel laupäeval toimunud kohtumisel ütleb Rozinko, et tema osakonnas on septembriga võrreldes rohkem raskemaid haigeid.

«Meil on osakond, mis teeb rohkem koostööd intensiivraviga ja meil on samuti olemas oma intensiivravivoodid. Esmalt oli meil osakond, kuhu tulid kergemad haiged, nüüd on palju rohkem neid, kes vajavad enam tähelepanu,» räägib Rozinko.

Tema osakonnas on 11 kohta ja eelmisel päeval oli suur väljakirjutamise päev. Laupäeval on osakonnas sees kaheksa patsienti, aga doktor Rozinko arvab, et kui ta pühapäeval tööle läheb, on tühjenenud kohtadel juba uued patsiendid.

«Koormus, mis praegu tervishoiusüsteemil lasub, on masendav. Seoses koroonaga on meil tekkinud väga palju lisatööd. Teised haigused pole samuti kuskile kadunud ja koroona on neile lisaks. Jah, suurem osa patsiente tuleb haigusega võitlusest eluga välja, aga nad on hästi pikalt haiglas, nad vajavad lisahapnikku, mõni vajab intensiivravi,» räägib noor arst.

Mida tunneb arst, kui tema patsient siiski haiglapalatis sureb? «Muidugi me mõtleme ja püüame analüüsida, kas oleks võinud midagi teisiti teha, et inimene oleks ellu jäänud. Kui inimesel on samal ajal näiteks neljanda staadiumi vähk, siis muidugi ei saa midagi teha. Siis mõtleme, et lõpuks sai inimene oma vaevast lahti.»

Vaktsineerimise vallas Eesti oma Juri Gagarin Jelena Rozinko lõpetab meie kohtumise sõnadega: «Mina ütlen samuti, et kui pakutakse vaktsiini, siis – ükskõik mis vaktsiin, kui see on ravimiameti poolt heaks kiidetud – peab vaktsineerima. Muidu me ei saa sellest pandeemiast kunagi lahti. Varsti on olukord juba nii hull, et haiglad on täis ja paljudel jääb kohane abi saamata selle tõttu, et haiglates pole kohti.»

Ida-Viru keskhaigla ülemarst dr Toomas Kariis (56) ütleb, et käesoleva pandeemia aastane ajalugu näitab, et alguses keskenduti haiguse leviku kontrolli all hoidmisele ning kogu tähelepanu, energia ja ressurss oli suunatud sellele, et olla valmis viirusega kohtumiseks.

Meedia ja kommunikatsiooni suund oli Kariisi meelest sel ajal rahvast rahustada püüdev: «Ärge muretsege, küll meedikud teevad, mis vaja, ja saavad hakkama!»

Isegi meditsiini­töötajate seas võib vaktsiin­i- skepsist täheldada, aga see on vähenenud.

IVKH infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina

«Eelmisel kevadel oli piiratud plaaniline töö, ligi poolteisekuuline seisak. Kui kriis läbi, siis püüti seda tegemata tööd kõike tagantjärele teha, personalile tähendas see lisapingutust. Ida-Viru keskhaigla on olnud üks haigla, kus on aasta läbi Covid-19 patsiente ravitud, sest meie piirkond on olnud kõrgema nakatumise koht,» räägib Toomas Kariis.

Teistel haiglatel oli suvel kuni sügiseni hingetõmbeaeg. «Siis tegid haiglad, ka meie haigla, tagantjärele tööd, mis kevadel tegemata jäi. Nüüd on sügisel alanud suurem puhang võtnud ikkagi mõõtmed, mida me keegi ette ei kujutanud. Seda, et Põhja-Eesti haiglad saavad nii täis, et on vaja hakata viima haigeid Lõuna-Eestisse, pole varem olnud,» ütleb Kariis.

IVKH ülem­arsti sõnul on haiguse leviku piiramisel vaktsineerimine peamine ennetusmeetod ja eesmärk on kaks kolmandikku elanikkonnast vaktsineerida, et haiguse levikut kontrolli alla saada.

«Aga see, et inimestel on vabadus vaktsineerida – isegi kui nad töötavad tervishoiuasutuses või riiklikult olulistes sfäärides –, on paradoks,» leiab Kariis, kes võimalusel võtaks tööle vaktsineeritud töötajad.

Samas tunnistab Kariis, et kuna meditsiinivallas valitseb tööjõupuudus, ollakse tahes-tahtmata sunnitud kõiki inimesi rakendama.

Veronika Iljina.
Veronika Iljina. Foto: Sander Ilvest

IVKH-le langes aga negatiivne tähelepanu, kui 27. jaanuaril selgus, et praeguseks juba endine pulmonoloogia vanemarst Veronika Iljina süstis salaja ja väljaspool kehtivat vaktsineerimiskorda Pfizeri vaktsiini Venemaa konsulile – ajal, mil Vene propaganda pasundas, kui ohtlikud on lääne vaktsiinid. Ülemarst Kariis leiab, et tegu on õnnetu juhtumiga, mille käigus hea arsti karjäär sai hoobi.

Iljina ametijärglane Talis Kirs (33) kinnitab, et ollakse sunnitud väga palju nii inim- kui ka muud ressurssi suunama koroonaosakondadesse.

Just noored küsivad vaktsiini aina enam

«Paratamatult kannatab selle all plaaniline töö. Peame arste, kes varem tegelesid teiste inimeste ravimisega – koroonaosakondades töötab erinevaid arste, on sisehaiguste arste, on pulmonolooge, residente –, suunama nüüd koroonapatsientide raviks ja sestap ei saa nad tegeleda oma tavapärase tööga. Ja paratamatult see muu töö kannatab. Õnneks pole me pidanud oma plaanilist tööd sulgema, oleme saanud seda edasi teha, aga siiski väiksemas, piiratud mahus,» ütleb Talis Kirs.

IVKH infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina rõõmustab, et tema haiglas on praeguseks vaktsineeritud juba enam kui 700 töötajat, mis teeb 60 protsenti kogu personalist. Ja eesmärk on vaktsineerida vähemalt 90 protsenti. Nikitina märgib, et huvi ja aktiivsus on tõusnud, sest inimesed tahaksid näiteks puhkuse ajal reisida ja samuti tajub ta, et pelg vaktsiini ees on vähenenud.

«Praegu on meil pakkuda AstraZeneca vaktsiini, aga rohkem tahetakse Pfizeri ja Moderna oma. Vaktsiini populariseerimiseks teeme kõik endast oleneva. Isegi meditsiinitöötajate seas võib vaktsiiniskepsist täheldada, aga see on vähenenud. Infot on olnud palju ja see on olnud vastandlik. Kui vaktsiin alles tuli, oli ka meedikute seas valdav pelg, aga nüüd ollakse teadlikumad,» selgitab Nikitina.

Arst teab, et huvi Ida-Viru elanikkonna seas vaktsiini vastu on samuti tõusnud.

«Just nooremad inimesed küsivad. Praegu oleme kampaaniatena vaktsineerinud 70-aastaseid ja vanemaid ning seejärel 65-aastaseid ja vanemaid. Ka nooremad küsivad AstraZeneca vaktsiini – vahest on mõtet süstida siis juba neid. Olen mõelnud, et võiks vaktsineerida ka gümnasiste juba praegu. See võiks olla Ida-Viru- ja Harjumaa tee,» ütleb Nikitina, kes ise sai vaktsiinisüsti kätte juba mullu 28. detsembril.

Ida-Viru keskhaigla

IVKHs töötab ca 1250 inimest, kellest arste on ligi 200. Arste on 163 pluss need, kes käivad konsultantidena. Umbes pool arstidest on teistes riikides (nt Venemaal, Ukrainas) hariduse saanud.

Mujalt pärit arstid on tulnud Eestisse tööle eri aegadel. Viimastel aastatel on neid lisandunud vähem, sest riik karmistas 2018. aastal ELi-välistest riikidest pärit tervishoiutöötajatele esitatavaid nõudmisi.

Märksõnad
Tagasi üles