K, 28.09.2022

Tarmo Soomere: 15 aasta pärast näeme uut Põhja-mereteed ehk Kirdeväila

Toomas Kask
, Saatejuht
Tarmo Soomere: 15 aasta pärast näeme uut Põhja-mereteed ehk Kirdeväila
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul võiks Eesti logistika ja tehnoloogiate valdkonnas edukas olla, sest kummaski pole oluline ei territooriumi ega rahvastiku suurus. 
Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul võiks Eesti logistika ja tehnoloogiate valdkonnas edukas olla, sest kummaski pole oluline ei territooriumi ega rahvastiku suurus. Foto: Tairo Lutter

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arvas eile Postimehe otsesaates, et Suessi kanalit blokeeriv konteinerilaev Ever Given pääseb madalikult liikuma lähiajal. «See on päevade, mitte nädalate küsimus,» ütles ta. Intervjuule järgnenud õhtul saabus Egiptuse ametivõimude teade, et hiidlaev pääseski liikuma. Üks pea nädala kestnud liiklusseisaku tagajärgi on see, et senistele tarneahelatele hakatakse otsima alternatiive, arvab Soomere.

Venemaa võimude arvates toob Suessi kanalis tekkinud ummik esile Venemaa Kirdeväila veetee arendamise tähtsuse. Matemaatiku ja mereteadlase Soomere hinnangul muutub Kirdeväil ehk Põhja-meretee 10–15 aasta jooksul kindlasti laevatatavaks. «Kliima soojenemine ehk keskmise temperatuuri tõus on olnud suhteliselt pidev,» märkis ta ja lisas, et juba praegu on seal laevaliiklus suvekuudel võimalik.

«Meretee Jaapanist Skandinaaviasse üle Põhja-Jäämere on umbes poole lühem kui ümber kogu Euraasia kontinendi, pärast läbi Vahemere ja siis edasi Põhjamereni välja,» ütles Soomere. «See on loomulik, et pilgud pöörduvad alternatiivide poole.»

Teaduste akadeemia president ei usu, et Põhja-Jäämeri ühe inimpõlve jooksul päris jäävabaks muutuks, aga kolm-neli kuud aastas on see meretee siiski kasutatav. «Teistel kuudel tuleb ikka käia läbi Suessi kanali või ümber Hoorni neeme,» lisas ta.

«See on täiesti vääramatu ja seda [uut mereteed] hakatakse kindlasti kasutusele võtma. Küsimus on pigem selles, kuidas Eesti oskab ennast selle muutusega seoses positsioneerida.»

Märksõnad
Tagasi üles