AK ⟩ EKI keelekool: tallinlane on kaitsetu, kui ta hilja õhtul pimedas ringi kõnnib

Vaade Tallinnale. FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Kuidas eestlased samu sõnu erinevates väldetes hääldavad, sellest kirjutavad Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Mari-Liis Kalvik ja vanemteadur Liisi Piits.

Pealkirjas esitatud lauset luges 191 eestlast, kui tegime paari aasta jooksul Eesti eri paigus salvestusi. Lause on sisult küll provotseeriv, aga tegelikult huvitab meid eesti keele kõnelejate hääldus. Selle lause puhul tahame teada, kas inimesed ütlevad sõnu tallinlane, kaitsetu ja hilja teises (II) või kolmandas (III) vältes.

Nimelt kuuluvad need sõnad umbes 400 märksõna hulka, mis esinevad «Eesti õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2018» mõlemas vältes. Valisime neist 50 sagedamat ja paigutasime lausetesse, et lugemiseksperimendiga välja selgitada, kummas vältes neid rohkem hääldatakse. Kui inimesele ei tekita kahes vältes esinevad sõnad probleeme, siis kõnesünteesi jaoks on vajalik kahest variandist valida üks. Selleks tuli välja selgitada sagedamate varieeruva vältega sõnade hääldustava ja võimalusel laiendada kindlaks tehtud välte-eelistusi teistele samasse tüüpi kuuluvatele sõnadele.

Uuringust selgusid hääldustrendid nii üksiksõnade kui ka sõnastruktuuri tüüpide kaupa. Pigem II vältes hääldati meie andmeil kolmesilbilisi tu- ja kas-liitelisi tuletisi, nt kaitsetu, ilmetu, andekas ja toimekas. Need on sõnad, mille tuletusalus on olnud kolmandas vältes, aga mille välde on ajapikku nõrgenenud. Selle üheks põhjuseks võib olla teiste kas-liiteliste tuletiste eeskuju, mida esineb palju sagedamini II vältes. Enamjaolt II vältes esinesid ka kahesilbilised eile, hilja, ilma, mullu, aga sama struktuuriga ammu ja enne hääldati pigem III vältes.

Kolmandat väldet eelistati kahesilbilistes e-lõpulistes omadussõnades, nt kaine, terve, ahne. Häälikuajaloolistel põhjustel on need kunagi olnud teisevältelised, aga suurema ja produktiivsema rühma (nt raske, uhke) mõjul muutunud kolmandavälteliseks. Samamoodi esinesid üldjuhul III vältes kolmesilbilised lik‑liitelised omadussõnad, nt saatanlik, teaduslik, äärmuslik, nooruslik, kuid keiserlik ja täiuslik olid pigem II vältes. Ülejäänud struktuuritüüpide puhul selgemat trendi ei tekkinud, nt us-lõpulistest omadussõnadest olid hirmus ja kuulus kolmandas, aga soodus ja rõõmus rohkem teises vältes. Kui neljasilbilistest lane-liitelistest sõnadest olid tallinlane ja ungarlane rohkem teisevältelised, siis kangelane esines kindlalt kolmandas vältes.

Kui sõnad tallinlane, kaitsetu ja hilja hakkavad sünteeskõnes kõlama teisevälteliselt, siis inimkõnes on varieerumine vaba ja loomulik. Head hääldamist ja oma eelistuse leidmist!

Seotud lood
01.04.2021 05.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto