N, 8.12.2022

Eesti Pank paneb kasvulootused rahva suurele rahapeole

Liina Laks
, reporter
Eesti Pank paneb kasvulootused rahva suurele rahapeole
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Töötus.
Töötus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
  • Majanduskasvu toetab pensionireform

Eesti Pank avastas värskes majandusprognoosis, et vastupidiselt varasemale arvamusele ei olegi kõige vaesemad need, kes raha teisest pensionisambast välja võtavad.

Teises pensionisambas pöörleb praeguse seisuga 5,4 miljardit eurot. Juba mõne kuu pärast saab seda olema hulga vähem kui Eesti Pank esialgu prognoosis. Nimelt avastati värsket aruannet koostades, et lahkujate seas on palju rohkem kõrgema palgaga inimesi, kui algul arvati. Esialgu ennustati, et just väiksema palgaga inimesed või need, kellel on mõnel muul põhjusel sambasse vähem raha kogunenud, võtavad sealt raha välja.

Arvatakse, et teisest sambast lahkujaid on 130 000 ning kokku võetakse välja 1,2 miljardit eurot. Selline lahkujate hulk moodustaks ligikaudu 17 protsenti kõikidest teise sambaga liitunutest, raha hulk aga tervelt 22 protsenti teise samba fondidesse kogunenust. Täpsem arv tuleb välja juba neljapäeval: 31. märtsil läheb esimene lahkumisnimekiri lukku.

1,2 miljardi euro suurune rahakadu on tegelikult tinglik: kuna miskipärast pidasid seadusandja ja pangad vajalikuks jätta lahkumisavalduse esitamise ja raha väljamaksmise vahele mitu kuud, siis saaks praegused, panga keeles esimese laine lahkujad oma raha kätte alles septembrikuus. Asja teeb keeruliseks see, et väljamakset ei loeta mitte avalduse esitamise päevast, vaid see raha, mis lõpuks inimesteni jõuab, on omamoodi loterii: nimelt lüüakse summa lukku väljamaksete tegemise ajal. Kui inimese valitud pensionifondis läks investeeringutel juhtumisi hästi, on olukord suurepärane. Kui septembris peaks börsidel toimuma suurem raputus, siis on olukord vastupidine. Sellepärast on hea teada, et lahkumisavaldust on võimalik tagasi võtta juulikuu lõpuni.

Palgakasv on püsinud viie protsendi juures ning seda hoolimata tööpuuduse suurenemisest.

«Esimese lainega võetakse teisest sambast välja rohkem raha, kui seni arvati, sest vastupidiselt ootustele lahkuvad esimeses laines keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed. Seetõttu on teisest sambast väljavõetav keskmine summa esimeses laines märksa suurem, kui seni arvatud,» teatas pank.

Kuid raha väljavõtmist ei näe Eesti Pank sugugi ainult mustades toonides: nimelt loodetakse, et rahvas hakkab väljavõetud pensioniraha mühinal kulutama, mis kokkuvõttes majanduskasvule kaasa aitaks. «Hüppeliselt suurenev majapidamiste kasutatav tulu kajastub ka suuremates tarbimiskulutustes ning see annab majandusele teisel poolaastal ajutise tugeva tõuke,» seisis raportis.

Samas võib kulutuste suurenemise taga pensionisamba arvelt olla lihtsalt karjuv vajadus. Paljud inimesed on rahaliste raskuste pärast pidanud võtma kasutusele kolmanda samba säästud. Lähitulevikus näeb Eesti Pank ka ise, et töötus pigem suureneb. Kuigi kevadine pandeemialaine töötust panga hinnangul eriti ei suurenda, kasvab just pikaajalise töötuse oht. Tööpuudus kasvab kriisi pikenemise tõttu, ent mitte nii palju kui eelmisel kevadel, lubas pank.

Teisalt pole kriis räsinud nende palka, kes tööle jäänud on. Palgakasv on püsinud viie protsendi juures ning seda hoolimata tööpuuduse suuremisest. See on võimaldanud majapidamistel kokkuvõttes rohkem säästa. Ettevõtetel pole tegelikult samuti survet palku langetada, sest nende kontodel on hoiused kasvanud, tõi pank välja.

Piirangute karmistamine pärsib paljude valdkondade tegutsemisvõimalusi ja vähendab nõudlust tööjõu järele, kuid näiteks turism ja sellega seotud valdkonnad olid niigi madalseisus ja korrektiivid hõives on suurel määral juba toimunud, arvas pank. Praegu on Eestis töötukassa andmetel 57 928 töötut, mis teeb töötuse näitajaks 8,9 protsenti. Positiivse arenguna tõi pank välja, et tööstus- ja rahvusvaheliste turgudega seotud kaubaeksport pole piirangute tõttu eriti pihta saanud ning seal läheb olukord iga päevaga tegelikult paremaks. «Rahvusvaheline nõudlus tööstustoodangu järele ja üleilmne kaubavahetus on juba jõudnud üle kriisieelse taseme, mis pakub ka Eesti eksportivatele harudele kasvuvõimalusi,» kiideti raportis. Eestis hakkab majandus hoogu sisse saama aga siis ja ainult siis, kui piirangud lõpuks maha võetakse.

Eesti Panga majandusprognoos

2021. aasta majanduskasv 2,7%

2022. aasta majanduskasv 5%

5. aprillil esitleb majandusprognoosi rahandusministeerium, kelle abiga hakatakse koostama uut riigieelarvet.

Märksõnad
Tagasi üles